Hurt ja Jakobson (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Johann Voldemar Jannseni eluloo kokkuvõte

Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. JAKOB HURT Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla ­ 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853­55 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859­64 usuteadust Tartu Ülikoolis (cand. theol. 1865); sai 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 1865­66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 1868­72 Kuressaares ja

Eesti keel

15

doc

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani

laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli hernhuutlane, andis pojale range usulise kasvatuse. Hurda haridustee, kihelkonnakool, kreiskool, Tartus gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.1870. pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Hurda tegevust

Ajalugu

3

docx

Rahvusliku ärkamisaja suurkujud

Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt

Ajalugu

5

docx

Rahvuslik liikumine

 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178  Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste küla, ning suri 31. detsember 1906 või siis 13. jaanuar 1907 Peterburis. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–55 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–64 usuteadust Tartu Ülikoolis(cand. theol. 1865); sai 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 1865–66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja,1868–72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 1872–

Ajalugu

9

docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885

Ajalugu

3

doc

Tähtsamad ärkamisaja tegelased

kohtuniku tööga, suri rahukohtuniku ametis. Fr.R.Kreutzwald ­ õppis arstiks, Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Jakob Hurt - oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise üritustes. Esindas 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega

Ajalugu

6

odt

RAHVUSLIKU ÄRKAMISE JA LIIKUMISE KOHTA

(3). Rahvusliku liikumise algaastate kesksemaks kujuks sai Pärnu kandis tegevust alustanud J.V Jannsen , kellele oli toeks tütar L. Koidula . 1865.a. asutati nende algatusel Tartus Vanemuine. Samal aastal alustas Tallinnas tegevust Estonia selts. 18.-20.06. 1869 aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Esinesid üksnes meeskoorid ja orkestrid . Üldjuhtideks olid J.V. Jannsen ja A. Kunileid . Avakõne pidas noor usuteadlane Jakob Hurt .Kanti ette ka Paciuse poolt loodud praegune Eesti Vabariigi hümn, millele oli sõnad teinud J. V. Jannsen . 1870.a. sai rahvusliku liikumise liidriks Jakob Hurt . Tema kirjutatud „Pildid isamaal sündinud asjust“ oli esimene väärikas käsitlus. 1871.a. valiti ta Aleksandrikooli peakomitee presidendiks ja 1872.a. vastasutatud teise olulise üle-eestilise organisatsiooni Kirjameeste Seltsi esimeseks presidendiks. Rahvusliku liikumise

11.klassi ajalugu

6

pdf

Carl Robert Jakobsoni biograafia

Carl Robert Jakobson 1841-1882 Kristin Vaher TK III DEK  C.R. Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja) oli: · Väljapaistev ühiskonnategelane · Rahvusliku liikumise juhtiv tegelane · Kooliõpikute autor · Pedagoog Carl Robert Jakobsoni näol on tegemist Eesti ärkamisaja · Publitsist suurkujuga, kes oma põhimõttelise ja sihikindla, aga ka sageli · Kirjanik

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)