10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiliar
Õppematerjali autor
Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus 10 000 kohta), on Euroopa parlament välja andnud 2007.a. kirjaliku deklaratsiooni milles suunatakse tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidus põeb seda haigust 170 000 inimest ja 500 000 isikul on pärilik oht sellesse haigestuda. Olemasolevad ravimid võivad vaid leevendada haiguse sümptomeid ja parandada elukvaliteeti, kuid praeguses järgus ei olda veel võimelised haigust ravima või selle kulgu peatama
ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Alzheimeri tõbi Dementsust põhjustav tõbi. Reeglina algab mäluhäiretega uut informatsiooni ei suudeta omandada, säilitada ega reprodutseerida. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Iseloomulikud on kõnehäired: sõnavara väheneb,
Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad
F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi.
F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53.1 rasked; F53.8 muud). F0 Orgaanilised häired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Alzheimeri tõbi progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired 10 Häired tekivad (alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide) jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi
Osteoartoos on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast
krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid