rahulolu, õnn. · Kõrgemad vajadused eeldavad rohkem eeltingimusi ja keskkonna toetust kui madalamad vajadused. · Kõrgemad vajadused on nõrgemad motiveerijad kui madalamad vajadused. · Hierarhias edasiminekuks pole tingimata vajalik antud taseme vajaduste täielik rahudlamine. V Eksistents (Being): Olemise väärtused (Being values ) B - values (metamotives) Tippelamused (peak experience) intensiivne olemise väärtuste tunnetamine Kriteeriumid 1. Kestvus (lühiajaline - sekunditest kuni minutiteni) 2. Intensiivsus 3. Realselt üleelatav seisund 4. Ruumi ja aja transformatsioonid 5. Terviklikkus, teadvustamise teravus 6. Mõju järgnevatele sündmustele spontaansed tippelamused transitiivsed "punktid" eluteel Being cognition (B - cognition) " ... passive mode of perceiving. It involves letting oneself be reached, touched or affected ..."
See, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama. Nt kui meile ei meeldi mingi kehaosa, siis seda kehaosa meie jaoks ei eksisteeri (hüsteeria).Hüpnoosi all olevad hüsteeria patsiendid tundsid valu jne. Eelteadvus (preconscious) – mõtted, mälestused, tajud. Relakseeritud seisundis kutsub esile kõik mis mu sees on. Mõtted ja mälestused tulevad kuskilt. Alateadvus (unconscious) – need mälestused, mida ei mäleta tulevad alateadvusest ehk isiksuse osast, milles pole võimalik teadvustamine. Seal eksisteerivad kõik motiivid, soovid, vajadused, tungid. Isiksuse struktuur: id, ego, superego. Isiksus koosneb kolmest osast: Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus. ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab. Rahuldada saab: a) Reflekse – reflex action. Kaasasündinud reaktsioon. Seksuaalne, toiduline, magamine, joogiline.
Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980)
Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980)
järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel
järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal kiitus, uhkus b. südametunnistus conscience karistus, häbi IV Ego kaitsemehhanismid Ärevus anxiety ohusignaal ego blokeerib id'i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus ärevus: a. objektiivne ärevus reality anxiety väline oht b. neurootiline ärevus neurotic anxiety id'i ja ego konflikt neuroos (represseeritud idee väljendus) c. moraalne ärevus moral anxiety id'i ja superego konflikt süü ja häbi Ärevus on peamine motiveeriv jõud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama ärevust tekitavaid impulsse või blokeerima nende väljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid Kaitsemehhanismid "töötavad" alateadvuse tasemel
Psühholoogia aine ja struktuur Psühholoogia on vaimsete protsesside ja käitumise kirjeldamine tuginedes teaduslikele meetoditele Teaduslik kriteerium: defineerimine, ilma selleta ei saa selgelt midagi öelda empiiriline lähenemine, ilma selleta, kui pole proovinud, siis ei saa kindlalt väita hüpoteesi tuleb kontrollida katsega analüüs, katseid tuleb analüüsida, alles siis järeldused käitumise kohta. Kui on teooria, siis ei saa loota, et üksikjuhtum sellega alati kokku läheks Psühholoogia eesmärgid: 1. Kirjeldada ja seletada käitumist (loomade ja inimeste mõlema) 2. Teooriate loomine Psühholoogia valdkonnad: 1. Eksperimentaalpsühholoogia keskendub vaimsete protsesside uurimisele (nägemine, mõtlemine...). Uurimiseks kasutatakse katseid 2. Bioloogiline psühholoogia uurib kuidas bioloogiline pool mõjutab vaimset 3. Psühhofarmakoloogia uurib erinevate ainete mõju käitumisele (nt. erinevate ravimite mõju uurimine)
· rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability) rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus Personaalsete ehk isiksuse kontruktide teooria printsiibid. Fundamentaalne Postulaat (Fundamental Postulate) ja 11 järeldust "A person's processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events" kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi inimese käitumine on konstruktide kontrolli all: interpretatsioon 1. Sündmuse Konstrueerimine (Construction Corollary) "A person anticipates events by construing their replications" ülesituatsioonilised omadused (püsivus) toimunud sündmused sarnasused ja erinevused konstrukti kommunikatsioon:
· rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability) rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus Personaalsete ehk isiksuse kontruktide teooria printsiibid. Fundamentaalne Postulaat (Fundamental Postulate) ja 11 järeldust "A person's processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events" kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi inimese käitumine on konstruktide kontrolli all: interpretatsioon 1. Sündmuse Konstrueerimine (Construction Corollary) "A person anticipates events by construing their replications" ülesituatsioonilised omadused (püsivus) toimunud sündmused sarnasused ja erinevused konstrukti kommunikatsioon:
pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible with the tupe of person you would like to become. Aitas evolutsiooni teooria tuua psühholoogiasse. Tema pragmaatiline suhtumine viis rakenduspsy kujunemisenie (applied psych.) Ideo-motor - ideas cause behavior, and thus we can control our behavior by controlling our ideas. Habits - learned patterns of behavior. Radical empiricism - all consistent categories of human experience are worthy of study, whether or not they are amanable to the methods of science.
vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed • Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. • Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) A Human Development View on Value Change Trends (1981-2006) Two Dimensions of Cross-Cultural Variation Variation in people‘s prevailing value orientations is enormous, yet in many aspects it can be boiled down to just two dimensions of cross-cultural variation: (1)Weak vs. strong SECULAR-RATIONAL Values: with secular- rational values getting weaker one approaches the mythical ideal of a sacred community, with these values getting stronger one approaches the rational ideal of a secular community. This polarity is about ideals of the COMMUNITY. (2) Weak vs. strong SELF-EXPRESSION Values: with self-expression
Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid Rogersi järgi tekib kasvatamisel ja õpetamisel suur oht inimese minakontseptsioonile sellega, et
ellujäämiseks(töökoht, elukoht, materiaalne osa) või olulisemaks väärtuseid, mis on seotud inimese isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu) Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund. Eneseteadvus. Mina. Identiteet. · Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused.
Humanistlik lähenemine õpetamisse, nn afektiivse õpetamise kontseptsioon peab oluliseks õpetamise mitteintellektuaalset külge- emotsioone, tundeid, iseloomu. Ei tohi kasutusele võtta mingisuguseid strateegiaid, kuni õpilased ja õppejõud pole selleks valmis. Humanistlik õpetamine -vastutus oma identiteedi tundmaõppimise ja arendamise eest - armastusevajaduse toetamine ja tunnustamine, iseenda väärtuslik tunnetamine - õppejõud kui struktureeriv agent avatud õpperuumis - õppimine grupides Maslow oli veendunud, et õpetamine peab olema suunatud isiksuse täiustumisele, valiku- a keeldumisvõime arendamisele. Ta arvas ka, et maalikunst, muusika ja tantsud on väga kasulikud meie psühholoogilisele ja bioloogilisele identiteedi saavutamiseks. Oli tuntud ka õpetamisviisiga, mis aitavad kahandada hirmu, vabaneda enesesüüdistustest ning kahtlustest oma võimetes (relaksatsiooni
kaudu. "Konstrukti" erinevad tähendused: latentne (ainult kaudselt mõõdetav) tunnus; hüpoteetiline entiteet; teoreetiline üldistus; mistahes abstraktne mõiste; mõiste või omadus; "provisionaalne" mõiste, mille tähendus ei ole veel päris selge, kuid mida täpsustatakse uurimise käigus (cf Slaney & Racine, 2011). Viimane on konstrukti algne tähendus - Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: "Mis ärevus on," saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime, ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.) Konstruktivaliidsus (või konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja
aktiivne 3) Howard Gardner (snd 1943) mitmese intelligentsuse teooria 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet: 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus abstraktsete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a. Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. b. Intrapersonaalne (isikusisene) enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J.Allik jt, Psühholoogia gümnaasiumile, lk 205-211, 220-221
kaastunne · Enda ja teiste aktsepteerimine · Spontaansus ja lihtsus · Loovus · Eetika · Tippelamused Eneseaktualiseerijate negatiivseid omadusi · Kogevad arvestatavat reaalset ärevust ja süütunnet · Hajameelsus, liigne heatahtlikkus · Julmus, külmus · Huumoritaju puudumine B - love motiveeritud soovist rikastada enda ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined enese poolt
Inimese suhe iseendaga SP-s: eneseteadvus, enesehinnang, eneseregulatsioon Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust! Mina (self) eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab Mina mõisteaparaat (Introduction to SP, EP, 2008) Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a
imagery as a semiotic process occurring in an interactive social environment that leads to pictorial behaviors that may engage single or multiple modalities of expression. This framework acknowledges psychobiological factors that found development of pictorial activity while emphasizing the role of culture in validating or deselecting specific pictorial systems. It constitutes an attempt to decolonize discourse about artistic development by pointing to the usefulness and value of pictorial repertoires that have remained outside of the acclaim of the Western art world and yet play a significant role in children's lives (Kindler, 1999). In addition to highlighting the dimension of pictorial choices and their relationship to specific purposes of pictorial behavior, the model proposed by Darras and Kindler recognizes frequent interplay of the gestural , vocal -verbal, and graphic actions in the emergence and development of pictorial systems
Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? 2. ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET. Eneseteadvus: mõisteaparaat Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast. Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta (teatud joonte teadmine) Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is
ise alles üsna noor. Millal spetsiaalseid psühhiaatrilisi sotsiaaltöötajaid tulema hakkab, on praegu vara ennustada. On olemas veel nõustaja (counselor) magistri- ja doktorikraad psühholoogias, mis sarnaneb kliinilise psühholoogi ettevalmistusega, kuid paneb vähem rõhku teaduslikule uurimistööle. Eestis on nõustaja mõiste esialgu veel selginemata. Reastades elukutseid psühhiaater psühho- kliiniline nõustaja sotsiaaltöötaja terapeut psühholoog saame ruumilise pildi nende ettevalmistusest kui ka tegevusest. Igaüks peab omama piisavalt teadmisi ja oskusi ka oma naaberalalt mõlemal pool ning tohib niisiis teha vastavas ulatuses naaberala tööd, ei tohi aga tegutseda enam ülejärgmises valdkonnas. Viimasel ajal hakkab maailmas omaette spetsiaalsuseks kujunema tervisepsühholoogi elukutse, mis tähendab professionaalset psühholoogi, kes ühendab
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
· Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks. · Jingle fallacy (Thorndike, 1904): sama sõnaga tähistatakse erinevaid asju nt ärevus võib tähendada naha elektrijuhtivuse muutust või teatud vastustemustrit küsimustikus. · Jangle fallacy (Kelley, 1927): sama nähtust tähistatakse erinevate sõnadega. · Jingle-jangle jungle (Block, 1996): terminoloogilise segaduse koondnimetus · Teiselt poolt: teadus muudab sõnade tähendust · Cronbach & Meehl: selleks, et täpselt öelda, mis ärevus on, peaksime teadma kõiki regulaarsusi, milles ärevuse mõiste esineb
1942 ilmus C.Rogers'i raamat Counseling and Psychotherapy. Carl Rogersi teooria mõju: uskus, et terapeutilise suhte eelduseks on terapeudi positiivsed omadused. Nõustaja ja terapeudi omadused samas need tingimused pole tänapäeval piisavad. Tõi esmakordselt fookusesse kliendi ja terapeudi suhte olulisuse. Tööd tuleks teha kliendi oma arusaamisega endast, on suunatud oma potentsiaali võimalikult maksimaalsele ärakasutamisele. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Kui terapeut tunnistab, selgitab ja aktsepteerib kliendi poolt väljendatud tundeid, siis leiab aset negatiivsete tunnete muutus positiivseteks, millele järgneb seesmine äratundmine (insight) ja positiivne tegevus või toimetulek. Tolerantsus, antiautoritaarsus (Mindess, 1988) seotud justkui tollase humanistliku suhtumisega. Terapeudi rolli kõige tähtsamad aspektid (Zimring ja Raskin 1992): reageerimine pigem kliendi
Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. See kes pingutab aga mitte ülemäära. Esimene grupp on see es eriti ei pinguta, ja on suhtumisega, et kuidagi on vaja ära teha asjad, ja end lati alt läbi saada. need inimesed polnud piisavalt virged ega motiveeritud. Teine grupp, et tulemus on väga tähtis ona see on nende elus väga tähtis, ja sooritus pole ka väga hea. väga virged, ja väga motiveeritud, aga tulemus polnud hea sest ärevus ja stress ja see surve on liiga suured. Jõudlus langeb ja ressursid saavad otsa. Aju osa on ülekoormatud ärevuse ja erutusega. Kui aju piirkonnas muutub erutus tugevaks, hakkab ta valguma ka teistesse ajupiirkondadesse, ja seetõttu erutub ka see aju osa mis poleks pidanud erutuma. Kui inimene rahuneb, siis erutus liigub tagasi sinna erutuse punkti ja inimene rahuneb ja meenuvad ntks eksami õiged vastused. Ja keskmine grupp, kes pidasid sooritust oluliseks, aga mitte ülemäära.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
vabastada. Agr käitumine ei vähenda agressiivsust. Agr käitumine on teatud olukorras lubatav (pallimängud). Agr avaldumine sõltub keskkonnast. Agr käitumine kahjustab grupi tegevust, tekivad vigastused, karistused, võistluskeelud jne. Frustratsiooni-agressiooni hüpotees – kui takistada inimese eesmärgipärast käitumist, tekib frustratsioon, mis tekitab agressiivsuse tungi inimese vastu (suurenenud ärevus >sotsiaalne õpitus >agr käitumine avaldub). TEADVUSE SEISUNDITEST Teadvuse seisundid – uni, ärkvelolek, kooma jne. Need võivad muutuda, neid saab mõjutada. Teadvus (Valentine 1992) – teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus – kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda.
avadab suurt tähelepanu. Paljud psühholoogid alustavad õppejõuna ja pole praktikat, aga tal on kõik etapid läbitud. Elu lõpul, 87ndal külastab Moskva riiklikku ülikooli (NL aeg). Tema on liberaalne ja vabameelne. Vabaduseidee ja valikute toetajana võetakse teda vastu kui jumalat. Põhitoes ongi see kliendikeskne... seal ütleb välja uudsed käsitlused nii isiksuse kui teraapia kohta. Kliendikeskne teraapia- pöörab vana traditsioonilise suhte vastupidideks. Enne oli nii, et terapeut juhib teraapiaprotsessi ja klienti (küsimuste jms). Temal aga klient määrab suuna, tempo jms, terapeudi ülesanne on sellega kaasa minna, ei tohi olla direktiivne ja suruv oma ideedega. Inimesel saab alguse eneseteostus, mis tema meelest kaasasündinud tung, paratamatu osa inimese iseloomus. Elu mõte on pidev isiksuseareng. Nt tammetõru- võib kasvada suureks tammeks, kui viljakas mullas. Et ka inimene võib areneda heaks jms, kui saab korralikult areneda. Inimene väärtustab
väsimusest; seks füsioloogiast Füsioloogilised vajadused: tingitult; hügieen kui eluline vajadus. saamiseks; külma, kuuma, tormi nautmine; kehaline hügieen kui esteetiline elamus. Valu vältimine; kaitse otsimine reaalse Kujutluses ohu otsimine ja vältimine; Turvalisuse vajadused: ohu puhul; keskkonna muudatuste ohusituatsioonide otsimine eeldades vältimine, ohtlike situatsioonide turvalisust; ebaharilike situatsioonide tõrjumine. tahtlik kujundamine.
inimene õpiks hirmutavates olukordades reageerima. Revonsuo 2000. Õppimise hüpotees- Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid. Uni kinnitab mälujälgi? Jouvet Unustamise hüpotees- Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades ajule vajalikku infotöötlusmahtu. Crick&Mitchison Kõrvalprodukti hüpotees- Unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktvivatsiooni kõrvalprodukt. Unenäo elamus tekib ärkamisel, kui püütakse interpreteerida juhuslikult aktiveerunud informatsiooni. Alateadlike soovide hüpotees- Unes leiavad kajastamist ainult egoistlikud vajadused. Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud. 13. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise
õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik. Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana. Terapeut, kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi. Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine. Ratsionaal-emotiivne teraapia: Albert Ellis äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |1 Heine, S. J. (2008). Cultural psychology. New York: WW Norton. I PEATÜKK: Introduction Kaks peamist teemat - Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse - Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia Kultuur 1. Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia, harjumused, praktikad) 2. Indiviidide grupp – jagatud kontekst Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) Probleeme: - Piirid on hägused - Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) - Inimgruppide heterogeensus: o Temperament o Sotsiaalsed grupid o Individuaalsed kogemused Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisi
psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus · Fookus arenguline , toimetulek. Oskuste õpetamine, et hõlbustada arengut ja ennetada probleeme. Psühhoteraapial on fookus kõrvaldav aitab kõrvaldada olemasolevaid probleeme, näiteks ärevus, depressioon. · Probleemi olemus nõustamine, mis tegeleb kliendi igapäevaprobleemide tegelemisega näiteks pere , suhte ja tööprobleemid. Psühhoteraapia puhul on probleem komplekssem ja vaja on eristada,kumba alla kuulub, siis on vaja formaalseid diagnostika protseduure. · Eesmärgid kese lühiajalistel eesmärkidel. Psühhoteraapial nii lühi kui ka pikaajalised eesmärgid. · Ravi nõustamisel nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
