tervishoiusüsteemis väärtustatud tervishoiusüsteemis väärtustatud Seletus Seletus Eesti õdede rahulolu oma töö ja elukutsega on väga kõrge ning samuti Õdedel on suur töökoormus ja väike töötasu, mis paneb neid Eestist hinnatakse suhteliselt kõrgelt töökeskkonda. lahkuma. Nii arste kui ka õdesid kohustatakse täitma kõikvõimalikke lisaülesandeid, tihti ei anta võimalust keskenduda oma erialasele tööle. Tõestus Tõestus 2005
iseseisvad ja see vähendab arstide vastuvõtu koormust ja tihti juttu on, vaid suures töökoormuses, mis ei võimalda kiiremat patsientide juurdepääsu. uutele õdedele oma teadmisi edasi anda. Haiglatel napib ka raha õdede motiveerimiseks.Üks oluline põhjus, miks õed lahkuvad on suur töökoormus, mis tuleneb aga sellest, et õdesid ei jätku."Seoses sellega, et meie haiglas näiteks on puudu nii palju õdesid, ei saa me võtta praktikale nii palju
tervishoiusüsteemis väärtustatud tervishoiusüsteemis väärtustatud 1. Argument Eesti Õdede Liit hindab läbirääkimistel saavutatud «Põhimõtteliselt on asi selles, et õdede tööd ei miinimumtunnitasu tõusu suureks edasiminekuks väärtustata,» tõdes tervishoiutöötajate kutseliidu õendustöötajate töötasu osas. president Iivi Luik. “Saavutatud tunnipalga alammäära lepe on kindlasti Kui hooldusõde töötab Eestis täiskoormusega kahe märk, et Eesti ühiskond on hakanud koha peal ehk nädalas keskmiselt 80 tundi, siis jääb tervishoiutöötajate tööd senisest enam väärtustama. tema kahe koha palk ikkagi alla Eesti keskmise ehk Loodetavasti julgustab see noori õeks õppima ja 700-800 euro vahele
Järeldused esitatakse lühidalt ja konkreetselt kas nummerdatuna või teesidena. Igale püstitatud ülesandele peab kaasnema töö tulemuste põhjal konkreetne järeldus. 3.8. Kasutatud kirjandusallikad Kasutatud kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras. Alapeatükkides näidistena toodud kirjandusallikate loetelu on toodud lisas 5. Loetelu hõlmab ainult töös viidatud allikaid ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma töös viide. Andmed kasutatud kirjandusallikate kohta saadakse nende tiitellehelt ja selle pöördelt. Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit või toimetajat või koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega
Tööhõivega seotud diskrimineerimine - töölevõtmine, töölt vallandamine või koondamine; Ametialane diskrimineerimine – nn naiste ja meeste tööd, eelarvamuslik töö ja selle tegija ettekujutus; Nn. ‘klaaslae fenomen’, kus teatud gruppide esindajatel on raskem kui teistel saavutada kõrget ametiposti ning ebavõrdsusilmingud edutamisel. Palgadiskrimineerimine- samal ametikohal saavad töötajad erinevat tasu. Ebavõrdse töötasu probleem - samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu. --- Diskrimineerimisteooriad: 1. Gary Beckeri diskrimineerimisteooria Diskrimineerimismaitse kui distantsihoidmine mingi grupi esindajate suhtes (Beckeril valgel tööandjal musta töötaja suhtes). Diskrimineerijad on nõus selle maitse eest maksma, diskrimineerimine toob neile tegelikult rahalist kahju. Valged ettevõtjad kaotavad sissetulekus ja valged töötajad võidavad
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =
Luksemburg 24 8 8 riik 8,00 Soome 20,2 16,2 4 Eesti 20 20 - Kohustusliku makse määr pensioniskeemi EL-i riikides ja Eestis 1995.a . Ka Eestis on diskuteeritud võimalust jagada sotsiaalmaksu koormust tööturu osapoolte vahe kuid siiski majanduslikus aspektis on sotsiaalmaks ja töötasu ühe ja sama majanduskategooria-tööjõukulude. Kaks erinevat osa. Tööandja jaoks on määrav eeskätt tööjõukulude kogusumma ning teisejärgulisem see, kuidas need sisemiselt jagunevad. Töötaja huvid seonduvad aga esmajoones kättesaadava töötasu netosuurusega. Seega vaatamata sellele, kuidas sotsiaalmaks formaalselt tööandja ja töötaja vahel on jagatud, jaguneb koormus ikka umbes võrdselt. Tööandja vastava maksu suurenemisel jagab tööandja kasvanud
Kirjandusest leiame ka allikaid, mis soovitavad intubatsioonitoru enne intubeerimist pikkuselt parajaks lõigata, et intubeeritab saaks kohe peale protseduuri soovitavas annuses ventilatsioonile, kuid praktikas näeme, et tegelikult lõigatakse intubatsioonitoru alles pärast intubatsioonitoru fikseerimist(Weilitz 1991) Kuigi arst paigaldab intubatsioontoru ja kontrollib koheselt peale intubatsiooni intubatsioonitoru õige sügavuse on tähtis, et õed teaksid intubatsioonitoru asukoha kontrollimise põhimõtteid. Intubatsioonitoru on õiges asendis kui lapse rindkere liigub mõlemalt poolt ühtlases rütmis ja auskulteerimisel on hingamiskahin kuulda mõlemas kopsus. Raske intubatsiooni jaoks on turule tulnud uued Microcuff intubatsioonitorud, kus igale intubatsioonitorule on märgitud must joon, mis peaks jääma intubatsioonil hingamisteede kitsaimasse kohta. See on mugav intubatsiooni sooritajale, kes saab jälgida musta joont ja puudub
. 4. …………………………………………………………………………………………….. 5. …………………………………………………………………………………………….. 7 Majanduskeskkond, tööjõu- ja palgaturg Majanduskeskkond ja tööjõuturg kujundavad töötasu ja muud töö tingimused. Teades majanduskeskkonnas ja tööjõuturul toimuvat, saame hinnata organisatsiooni eeliseid ja puudusi võrdluses tööjõuturuga ning teha personali plaane, et organisatsioon suudaks hoida ja leida vajalikku tööjõudu. Nagu me eelnevast teame, on Eesti majanduses toimumas kiire potentsiaaliülese majanduskasvu kohandumine jätkusuutlikumale tasemele. Majanduslanguse eelne tööhõive tase (62,6%) taastus majanduslanguse järgselt 2014 aastal
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kom
---------------------------------- 10.Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvejoon, -piirang, väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu. 11.Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus nullpunktist? Samakasulikkuse kõver väljendab indiviidi poolt pakutava ressursi ja selle eest vastu saadavate hüviste kombinatsioone, mida indiviid hindab samaväärseks.
korraldustele alluma, lepingu alusel töötavale isikule antakse ülemuse poolt töövahendid, talle makstakse tasu. Käsunduslepingule sarnane: pole töölepingulisi hüvesid, nt kindlat puhkust, miinimumpalka jms. Leping vastab seetõttu rohkem töölepingu sisule. 5. K. sõlmis OÜ-ga "Koostöölepingu". Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 900 eurot kuus ning K.-l oli õigus saada lisatasu lepingus kokku leppimata tööülesannete täitmise eest. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord (tasu maksti iga kuu viimasel päeval töötaja pangakontole), töö tegemise koht, tööaeg ning tööle asumise aeg. Koostöölepingu kohaselt allus K. haldusjuhile.
Mitmetes piirkondades on lastekaitse valdkond alarahastatud. Ka lastekaitse korralduse analüüsis jõuti järeldusele, et teenuste sisu ja kättesaadavus varieerub regiooniti, mis tähendab, et lapsele ei pakuta mitte vajalikku, vaid seda teenust, mis on olemas või ei pakuta üldse teenust (Lastekaitse korralduse… 2013). Sama probleemi – abi pakkumisel ei ole võimalik seda paindlikult korraldada nii, et see oleks sobiv isiku probleemi lahendamiseks, kuna olemasolevad teenused-toetused pole selleks piisavad; samuti ei ole teenused isiku elukohale sageli lähedal – on välja toonud ka kliendikeskse esmatasandi juhtumitöö uuring (KMPG 2011). Peamise põhjusena, mis piirab teenuste kättesaadavust, näevad lastekaitsetöötajad KOVi rahaliste ressursside nappust (Lastekaitse korralduse… 2013). Eestis on probleemiks lastekaitsetöötajate vähesus ning olemasolevate spetsialistide liiga suur
Vajadus, kui tuleb väljast, mõjutab seda kohalik kultuur. Toodete sisenemine kultuuri ei tähenda, et kogu kultuur muutub. Kumb muudab rohkem kultuuri, kas toode ise või sotsiaalsed suhted, mis uute toodetega kaasnevad? Jaotus ja vahetus Tootmine on alati teatud määral diferentseeritud (sr eri inimestel on juurdepääs eri toodetele, erineval hulgal), seega tuleb tooted ümber jagada või vahetusse anda Vahetus- ja jagamisviiside aluseks on teatud olemasolevad inimsuhted Vahetuse ja jaotuse käigus luuakse erinevaid inimsuhteid Karl Polanyi vahetusviisid Vastastikune ehk retsiprookne – toimub inimeste vahetuste kasulikkuse kaudu. Ümberjagav ehk resdistributiivne – tooted koondatakse ladviku kätte, kes kontrollivad uuesti jagamist ühiskonnas olevate tarbijate vahel. Turumajanduslik – kaubavahendus, milles kaupade hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe. Üldine retsiprooksus
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
aastal alanud kesk- mise tööjõukulu kasv töötaja kohta kuus ka 2011. aastal (5,8%). 2010. ja 2011. aasta võrdluses suurenes tööjõukulu töötaja kohta kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,2%) ja vähenes ainult muudes teenindavates tegevustes (–5,2%). Võrreldes 2002. aastaga kasvas tööjõukulu töötaja kohta 2011. aastaks 2,1 korda. Tööjõukulu üks komponent on palgatöötaja brutokuupalk. Võrreldes 2002. aastaga kasvas keskmine brutopalk kümne aasta jooksul 2,1 korda. 2011. aastal tõusis aastakeskmine brutokuupalk 5,9% ja ületas ühtlasi seni kõrgeima 2008. aasta palgataseme. Enim tõusis keskmine brutopalk 2011. aastal kinnisvaraalases tegevuses (11,4%), mis oli aga tingitud madalast võrdlusbaasist: 2010. aastal langesid sellel tegevusalal palgad kõige enam. 2011. aastal langes keskmine brutopalk ainult muudes teenindavates tegevustes (–4,8%). 2011
Ei tohi märkida TASUSTAMIST ÜLETUNDIDE EEST alati küsida nõusolek 7. tööaja norm nt 8 t/p, 40 t/nädal (täistööaeg); vahetuse kestus 12 t; norm 170 t kuus. Summeritud tööaja puhul peab kuu töötundide norm vastama ettenähtule, ületundide puhul lisatasu ei maksta. Põllumajanduses nt periood terve aasta: suvel 12 t, talvel 4 t. Ei maksa panna tööaega kellaajaliselt TSK-sse tööaja algus ja lõpp ja viide TL-sse lihtsam vajadusel muuta. Kui töö vahetustega: märge TL-sse ja ametinimetus, kes koostab graafikud (tehakse T-le teatavaks 5 p enne arvestusperioodi algust. Kui kvartal 1 kuu enne). Osaline tööaeg normist vähem (ka 38 t/nädal) kokkuleppeline. Ka töötundide jaotus nädalas kokku leppida (ei saa TSK erineb töötajatel), sel juhul võib ka kellaajaliselt kirja panna. Osalise tööajaga töötajat ei või kohelda ebasoodsamalt kui täistööajaga töötajat. TA
Tööturusurve indeks, mis näitab eelseisval kümnendil potentsiaalselt tööturule sisenevate ja sealt vanuse tõttu väljuvate inimeste suhet, on 2012. aasta seisuga Eestis 0,78, samal ajal kui 2004. aastal oli vastav näitaja veel positiivse väärtusega (1,02). Viimastel aastatel on suurenenud pikaajaliste töötute arv. Eesti töötute suhtelise vaesuse määr on Euroopa Liidu keskmisest paari protsendi võrra kõrgem, ulatudes 2010. aastal 52%-ni. Eesti keskmine brutopalk 2011. aastal oli 839 eurot. Kõige paremini tasustatavad ametikohad paiknevad Eestis Harju- ja Tartumaal, kus töötajad teenivad keskmiselt vastavalt 948 ja 807 eurot kuus. Kõige madalamad keskmised sissetulekud on Eestis Viljandimaal ja Järvamaal. Enim inimesi on hõivatud töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ja hariduse sektoris. Kalandussektoris, mis kuulub statistikas samasse tegevusalade gruppi metsamajanduse ja põllumajandusega, on 2011. aasta andmetel
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
Osa tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) Lepingute eristamise vajadus Töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses õigus saada puhkust tööajapiirangud töölepingu tööandjapoolse ulesutlemise piirangud ohutud töötingimused jm Töösuhte eristamine käsundist Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: Käsunduslepinguga kohustub uks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
Maksud kõigi kolme lepingu puhul on samad. 15. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; -Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; -Tööülesannete kirjeldus; -Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; -Töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu),sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; -Aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); -Töö tegemise koht; (seos töölähetusega!) -Puhkuse kestus; -Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
35 Bordeaux’ deklaratsioon (viide 10), p 8 ja 9. 36 European Standards (viide 9), p 29–30. 37 P. J. P. Tak (viide 21), lk 17–18. 38 RT III 2010, 26, 51. 39 Näiteks alaealise kannatanuga isikuvastastes kuritegudes tuleb politseil ja prokuratuuril tagada kiire kohtueelne menetlus, mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud. 40 Laulasmaa deklaratsioon kuritegevusevastase võitluse eelistustest. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/26990. 41 Vt viide 32. 42 Nt Eesti prokuröride üldkogul 05.03.2010 heaks kiidetud deklaratsioonis on seetõttu asutud samuti seisukohale, et sõltu- matusega ei ole vastuolus prokuratuurisiseselt teostatav teenistuslik järelevalve. 43 European Standards (viide 9), p 31. 44 P. J. P. Tak (viide 21), lk 13. 45 Ainuke sisuline kontroll Itaalia prokuröride üle on sisekontroll. Kuna iga prokurör on absoluutselt sõltumatu ja allub ainult
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
■ tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest; Töölepingu andmed: 1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht 1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 2. tööülesannete kirjeldus 3. ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 4. töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, maksud ja maksed 5. muud hüved, milles on kokku lepitud 6. tööaeg 7. töö tegemise koht 8. puhkuse kestus 9. töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 10. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele (TLS § 47) 11. viide kollektiivlepingule NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes.
Osatulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine - VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) 1.2.2.2 lepinguite eristamise vajadus - töölepingu alusel töötaval isikul on mitmed sotsiaalsed tagatised, mis muude teenuste osutamise lepingute alusel töötamisel puuduvad, nt: o õigus saada töötasu vähemalt riikliku alammäära ulatuses o õigus saada puhkust o tööajapiirangud o töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise piirangud o ohutud töötingimused 1.2.2.3. töösuhte eristamine käsundist A. Käsunduslepingu mõiste ja tunnused: - käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
alusel töötada. Peetakse ebatüüpiliseks töö suhteks, seda ei reguleeri üldiselt TLS vaid äriseadustik. Kui on sõlmitud tööleping, siis TLS. TLS reguleerib järgmisi ebatüüpilisi töösuhteid: osaline tööaeg, tähtajaline tööleping. Renditöö kolmepoolne töösuhe, firma rendib tööjõudu kellegi teise töö tegemiseks; TLS reguleerib seda; erisätted § 6, § 9. Valdkonnad Tööleping, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötasu, töövaidluste lahendamine, kollektiivsed töösuhted, töölepingu lõppemine Töölepingu tunnused 1. tööd tehakse alluvussuhtes 2. töötegija sõltub tööd andvast isikust 3. tööd tehakse tavaliselt isiklikult 4. oluline on tööprotsess 5. tööd tehakse tasu eest Turvalise paindlikkuse kontseptsioon Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab üldisemalt öeldes raskuspunkti nihutamist traditsiooniliselt
4.4.5 Personali hüvitamine 88 4.4.5.1 Hüvitamise olemus ja koostisosad 89 4.4.5.2 Töö hüvitamise tegurid 90 4.4.5.3 Mitterahaline hüvitamine 92 4.4.5.4. Otsene ja kaudne rahaline hüvitamine (muud hüved) 94 4.4.5.5. Töötasu süsteemi strateegilised eesmärgid 95 4.4.5.6. Töötasu taset mõjutavad tegurid 96 4.4.6 Töötasustamise vormid 97 4.5 Eestvedamine ja motiveerimine 100 4.5.1 Eestvedamise olemus 100 4.5
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
