TALLINNA
PEDAGOOGILINE SEMINAR
Humaansus
2012
Humaansus-
kas seda esineb tänapäeva ühiskonnas, millisel määral ja kas
humaanust tuleks kasvatada ka järeltulevas põlves? Ma leian, et
inimlikkus on praegusel ajal suureks probleemiks, tegelikult mitte
niivõrd inimlikkus, vaid pigem selle puudumine.
Tänapäeval
lapsi kasvatades tuleks ennekõike pöörata tähelepanu sellele, et
nad kasvaks inimlikeks inimesteks. Kõik saab alguse inimlikkusest-
nii hoolimine teistest kui ka endast. Kui lasta lapsel kasvada oma
suva järgi, ei pruugi temas kujuneda kõiki omadusi, mis on elus
tähtsal kohal. Kõik muidugi oleneb ka keskkonnast, kus laps kasvab.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis Inimlikkust on võimalik mitmeti defineerida. Minu jaoks tähendab see andestamist, mõistmist , aksepteerimist ja muid häid iseloomujooni. Me ei saa võtta inimlikkust kui loomuliku osa igas inimeses. Kahjuks on neid, kellel see on puudulik või siis on see joon inimesele väärastunult kinnistunud. Samas ei usu ma, et ühtegi inimest ei ole võimalik muuta ja, et mõni meist on sünnisaati ebainimlik. Peame mõistma,et iseloomu kujundab nii kodu kui ka ühiskond, ja tihti peale ei saa me kõigel silma peal hoida. Andes inimesele elu ei või me kunagi kindlad olla,et ta kasvab just selliseks nagu me soovime. Meie võime proovida inimest kasvatada nii hästi kui suudame ja loota,et andsime endast parima. Inimesed muutuvad kurjaks ja halba soovivaks tihti peale siis, kui neid ennast on halvasti koheldud. Vahel ei suuda me mõista, kuidas ja kui halvasti meie käitumine võib teisele mõjuda. Eriti ini
Perekond kõigi ja kõige algus Perekond kujundab inimese elu mingi määral,aga mitte täielikult .Perekond kujundab algsed moraalnormid, tõekspidamised, aga need üldiselt elu jooksul muutuvad, kuna sõbrad mõjutavad ka algseid arusaamu elust. Kas kumbki pool mõjutab rohkem ja kui mõjutab, siis kuidas? Iga inimene vajab hoolivust oma igapäevasesse ellu. Ilma perekonna ja sõprade hoolivuseta kasvab noorukist välja kinnine, mõtlik, ennastsalgav isiksus, kes tihti ei leia endale kaaslast, kes täidaks selle, mis eelnevalt lapsepõlves on puudu jäänud. Mõnel lapsevanemal pole oma nooruki jaoks aega ja sagedasti tunneb nooruk sellepärast, et temast ei hoolita. Seejärel otsitakse hoolivust sõpradelt, kui on head ja hoolivad sõbrad, siis tihti peale aitavad sõbrad kõigega toime tulla ja proovivad noorukit arusaama panna,et iga vanem siiski hoolib oma lapsest. Juhul kui on halvad sõbrad, ei aita nad sind vaid annavad noorukile kas alkohoolset jooki v�
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõ
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
Arvamus Emile Jean-Jacques Rousseau Algul, kui lugema hakkasin, sain tõelise pettumuse osaliseks. Ma kujutasin ette, et raamat koosneb sündmustest ja ehtsatest näidetest, on huvitav ning kaasahaarav, kuid esimesed leheküljed sisaldasid ainult autori põhimõtteid kasvatusest. Hiljem tuli neid elavaid näiteid ka, kuid selleks hetkeks oli teos juba huvitavaks muutunud ning pani iga asja üle järele mõtlema. Järgnevas soovingi analüüsida seisukohti, millaga nõustun ja millele parema meelega vastu vaidleksin. Ma olen täielikult selle poolt et täiskasvanu peab lapsele olema eeskujuks ning poisse ja tüdrukuid tuleks kasvatada erinevalt, sest kuigi nad on ühtmoodi inimesed, on nad erinevad nii soo-omaduste, kui ka karakteri poolest. Samas ei saa ma kuidagi nõustuda sellega, et kogu naise kasvatus peab suhtuma mehesse. Nagu Rousseau ise raamatus ütle
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tug
Mida soovitaksid teismelisele rasedale - kas abort või sünnitus? Paar aastat tagasi oli väga populaarne saada laps väga noorelt. Polnud ebatavaline nähtus, et 16 aastane nooruk sai lapse, jättes kooli pooleni ja hakanud täisväärtuslikuks emaks. Isegi tehti filme ja seriaale noortest tüdrukutest, kes said 16 aastaselt lapse(,,16 & pregnant'') Tundus isegi, et sai uueks trendiks. Oli populaarne saada nii noorelt laps. Mina olen täielikult selle vastu. 16 aastane teismeline pole üldjuhul valmis last saama. Sellises vanuses teismelised käivad veel koolis ja elavad koos vanematega. Mis elu nad saavad oma lapsele pakkuda? Enamus teismelisi jätab kooli pooleni ja lõpetab lihtöölisena ja elab vaesuses. Mina ei suudaks kunagi elada teadmisega, et ma lasen oma lapsel elada vireluses, kuna sain nii noorelt lapse. Lisaks teismeline on ise veel laps ning ta pole üldjuhul vaimselt valmis saama last endale. Mina olen sellisel juhul kindlasti aborti poolt. Kui te
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid