Hulkraksed vetikad (0)

Hulkraksed   vetikad
2010 Tallinn
Millised on vetikad?
Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja 
hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse 
talluseks ehk rakiseks.
Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud 
vetikad on nii väikesed, et palja 
silmaga pole nad nähtavad.
Leidub ka  suuremaid  –makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist 
võivad olla isegi nii suured,
 et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru .
Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnag Cli
a. ck 
 Kõ to e
ik  dit Master text styles
vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei 
Second level
●
ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on 
Third level
●
tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise 
Fourth level
●
klorofülli ära varjavad. 
Fifth level
Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetataksekromatofooorideks. 
Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. 
Vetikad ei kuulu taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud  organid  
ja koed (juured, varred,lehed).
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks 
vetikate suurrühmade nimetamisel:rohevetikad, punavetikad  ja pruunvetikad, 
aga ka varasem nimetus sinivetikad  (sinikud ehk tsünabakterid).
Elupaik
Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes  niisketes  paikades  kuival  maal. Veekogu 
pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad.