Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise 
mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel  
 
Bellis Kullman 
 
Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult 
kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis 
laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud 
kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. 
Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud 
jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise 
hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). 
 
Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil.  Kui 
inimesel saavad ema  munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis 
seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi 
hüüfideks. Tavaliselt peetakse  seeneks selle viljakeha , tegelikult on seen  
ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad 
seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad  viljakehad
Nagu õunapuu ja õunad
 
Teineteise äratundmiseks võivad kaks ühetuumsete rakkudega hüüfi 
kasutada feromoone. Seejärel võib toimuda midagi sellist, mida me 
oleme  harjunud  seksiks  pidama . Kui hüüfide tuumadel on erinev nn 
paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille 
kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses 
paljundatakse. Võiks öelda, et kandseente haploidsete hüüfide 
anastomoseerumisel on toimunud tuumade „ ristsiire “. Sissetunginud 
tuum migreerub kiiresti rakust rakku, ise mitootiliselt jagunedes. Selle 
tulemusel muutub monokarüootne mütseel  dikarüootseks, 
kaksiktuumseks. Migratsiooniteed markeerivad hüüfirakkude 
vahekohale  tekkivad   pandlad  (fenotüübi muutus!?). Nüüd võib ehk 
hakata geeniekspressioon toimuma sarnaselt diploididele, s.t. meile, 
inimestele. Tähelepanuväärne erinevus võrreldes näiteks inimese 
genoomiga on asjaolu, et vanematelt saadud geneetilist materjali 
hoitakse eri tuumades. Seentele on iseloomulik suletud  mitoos
tuumamembraan säilib tuuma jagunemisel, tuuma jagunemine 
meenutab tihti amitoosi (Kullman, 2004). 
 
82
 
Seentele on tüüpiline kromosoomi pikkuse  polümorfism  (CLP) 
aneuploidsus , mtDNA rekombinantsus ning transposonite, viiruste ja 
mitmesuguste funktsioonidega plasmiidide (nt. killerplasmiidid) 
olemasolu rakus ( Weber , 1993, Zolan, 1995, Saville et al., 1998, Beadle 
et al., 2003 ); esineb horisontaalne geeniülekanne (Kullman, 2002). See 
kõik annab mitmeid varuvariante mitmekesisuse suurendamiseks ka 
siis, kui puudub suguline paljunemine. 
 
Seentele kõige olulisem  iseärasus  on hüüfi tipmine kasv, mis tagab 
genoomi sobilike muutuste edasikandumise, pärandumise vegetatiivse  
kasvu käigus. Radiaalselt levivad hüüfid võivad oma tippudes kanda 
erinevaid genoome (tekkinud mutatsioonide, tuumade „ristsiirde“, 
paraseksi jm. tulemusel) ja neid erinevates tingimustes, erinevatele 
kasvusubstraatidele  levides läbi katsetada. (Seened on välispidise 
seedimisega, nagu bakteridki absorbeerivad nad toitaineid, olles neid 
eelnevalt ensüümidega lagundanud.) 
 
Loeb see, mis juhtub hüüfi tipurakus. Iduplasma ja somatoplasma on 
siin üks ja seesama. Nad pole eristunud nagu teame selle olevat 
loomariigile iseloomuliku, kus munaraku tekkele järgneb  kudedeks  
diferentseerumine . Üldjuhul seentel pole kudesid (erandiks on selts 
Laboulbeniales) ja „munarakk“, kui see tuumade liitumisel eoskoti või 
eoskanna näol tekib, taandub kohe haploidseteks eosteks – sügootne 
meioos. 
 
Mutatsioonid on toormaterjal evolutsiooniks, kuid mõningail juhtudel 
annab liikidevaheline hübridisatisioon evolutsiooniks lisavõimalusi, 
põhjustades laiaulatuslikke muutusi genoomi struktuuris ja 
geenivahetust lähedaste liikide vahel. 
 
Liikidevahelist hübridisatsiooni tunti taimedel juba ammu . Seentel on 
hübridiseerimiseks mitmeid erinevaid mehhanisme. Hübriidid võivad 
moodustuda  kas  osalise  või täieliku seksuaaltsükli või paraseksuaalse 
protsessi käigus. 
 
Sugulise paljunemise käigus liituvad sobivate ristumistüüpidega isas - ja 
emasstruktuurid kahetuumse faasi tekkeks. Kahetuumses olekus 
 
83
viibimise ajaline kestus erineb liigiti. Hübriidid võivad säilitada 
kaksiktuumse faasi pikkadeks aastateks. Kui aga   tuumad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #1 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #2 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #3 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #4 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #5 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #6 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #7 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #8 Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marialill Õppematerjali autor

Lisainfo

Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske.Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime.

Sel teemal peetud ettekanne on avaldatud artiklina:
Kullman, Bellis (2006). Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel. Tulva, I.; Öpik, M.; Mänd, P. (Toim.). Schola Biotheoretica XXXII. Pärandumise teooria (82 - 90). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts

seened , bioloogiline mitmekesisus , ristsiire , hübridisatsioon , paraseksuaaltsükkel , horisontaalne geeniülekanne , hüüfid , liigi kriteerium

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
pdf
Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
68
docx
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused-kevadsemester 2015
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
53
doc
Taime geneetika
94
doc
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
96
doc
Sissejuhatus geneetikasse
1168
pdf
Liha töötlemine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun