House Carol Paesalu 8B klass House House-muusika on elektrooniline tantsumuusika, mis sai alguse Chicagost 1980ndate alguses. Oma nimetuse on see saanud klubi Warehouse järgi, kus selline muusika esimest korda tekkis. House oli esimene ja tähtsaim disko järeltulija. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. Stiilid Ambient house - Vastavat stiili on võimalik ära tunda seeläbi, et tüüpilisi acid house omadusi kasutatakse unelevamal, atmosfäärsemal moel. http://www.youtube.com/watch?v=8edVxpAX_WA Deep house - House'i aeglasem ja sügavam variant http://www.youtube.com/watch?v=WfoNE4WVrjo&feature=related
HOUSE House tekkis Chicagos 80.aastate alguses mustanahaliste DJ-de populariseeritud tantsumuusikana. House oli esimene ja tähtsaim disko järeltulija. Disko oli juba 10 aastat inimeste seas laiemalt levinud, kui esimesed elektroonilised house vinüülid ilmusid Chicagos. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House on instrumentaalmuusika, mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. 90'aastatel on house'i mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House'i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist on tuntumad ansamblid M People ja Chemical Brothers. Tänapäeval on kujunenud House muusikale 24 alaliiki. 13a on möödunud sellest, kui
Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika. Instrumentidest kasutatakse kitarri, akordioni, trumme jm. Kantrilauljate riietus on enamasti teksa või nahkpüksid, ruuduline särk, tagi või jope, kaabu ja võib kasutatud olla ka narmaid. Tuntuimad nimed kantrimuusikas: Hank Williams, Johnny Cash, Merle Haggard, Kenny Rogers, Jimmie Rodgers jm. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=95aP0OWx4jY Hank Williams
*Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. Aastatel USA's dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artistid/ bändid: *Brainstorm *Chris Brown Alternatiiv-rock Alternatiiv-rock on (ka alternatiivne muusika või lihtsalt alternatiiv ) rock muusika zanr, mis sai populaarseks üheksakümnendatel. Algselt ilmus vara kaheksakümnetes Inglismaal ja USAs. Koosneb paljudest alazanridest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop.Tuntd bändid Somnus, Tanka, Balderdash, Wochtzchée Heavy rock ja soul Heavy rock on muusikastiil, mis on välja kujunenud rock'n'rollist. Selles on varjatud psühhedeelilise rocki ja garaazi bändide sugemed. Soul ühendas endas ilmaliku, sageli
............................................................................................13 2.10 Disko........................................................................................................................14 2.11 Hiphop......................................................................................................................14 2.12 Elektroonilisest popmuusikast..................................................................................15 2.12.1 House.................................................................................................................15 2.12.2 Techno...............................................................................................................16 2.12.3 Ambient.............................................................................................................16 2.12.4 Trance.....................................................................................................
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH
Siouxsie & the Banshees, Eater, The Subversives (hiljem UK Subs), The Adverts, London, Chelsea (hiljem Generation X), Subway Sect, Stinky Toys, Buzzcocks, Tom Robinson Band ja Eddie & the Hot Rods. Pungilainega läksid kaasa ka mitmed varem tegutsenud bändid, näiteks The Stranglers ja The Jam. . Ka Sex Pistols ei hiilanud oma mängutasemega, kuid nad tulid esile õigel ajal: siis, kui oli tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: "soov sokeerida kasvas välja hoopis
Kõik kommentaarid