Hospitaalinfektsioonid arvestuse küsimused (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Kätehügieen

Ülesanded – Kätehügieeni lisaküsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kätehügieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ülekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficile-ga või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlema puhul järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga

Õendus

2

docx

Infektsioonikontrolli põhialused

KODUTÖÖ nr 2. Palun vasta kõikidele küsimustele. 1. Lähed stetoskoobiga kuulama patsienti, kes on isolatsioonipalatis Clostridium difficile tõttu. Kuidas toimid palatisse sisenemisel ja palatist väljumisel? Kuidas ja kus desinfitseerid stetoskoopi? Palatisse sisenemisel kasutan kaitsevahendeid (kaitsekittelvõi -põll ja kindad). Oluline on ka käte hügieen. Väljudes eemaldan kaitsevahendid ja teen käte hügieeni. Desinfitseerin niiskete lappidega, palatis (stetoskoopi). 2. Milliste seadmetega (kriitiline, poolkriitiline, mittekriitiline) on tegemist ja kuidas neid tuleks töödelda? Vererõhu aparaat, kraadiklaas, steriilne kirurgiline pintsett. Vererõhu aparaat ja kraadiklaas on mitte-kriitiline seade. Desinfitseerimisaineid peab kasutama alati pärast puhastamist. Steriilne kirurgiline pintsett on kriitiline seade. Kriitilist seadet tuleb puhastada, desinfitseerida ja tuleb teha sterilisatsioon.

Riski- ja ohuõpetus

63

doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine ­ keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent ­ pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon ­ protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon ­ põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon ­ infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid ­ on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei

Õenduse alused

17

doc

HOOLDUSTEGEVUSED

A- JA ANTISEPTIKA aseptika ­ meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika ­ mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob ­ elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora ­ tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon ­ mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon ­ organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne ­ haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)