Hoonete tehnosüsteemide I KT küsimused (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Tehnovõrkude ekspluatatsioon

3 HALB

Lõik failist

Soojussõlmed
Soojussõlm on vahelüli katla (soojusallika) ja küttesüsteemi vahel. Eesmärk anda soojusallika soojus küttesüsteemile:
1) Sõltuvad soojussõlmed – Katlast tulev soojuskanda läbib küttesüsteemi küttekehasid, soojussõlems toimub pealevoolu temeperatuuri regulleerimine 3T ventiiliga, kus pealevoolu veele segatakse tagasivoolu küttevett.
2) Sõltumatu soojussõlm – Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele.
!!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!!
!!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti , elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!!
Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimine välistemp. Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur – Küttegraafik

Vesiküttesüsteemid
Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi.
Ühetoru küttesüsteem – küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi
Kahetoru küttesüsteem – küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega
Kollektor vesikütte süsteem – Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid
Segasüsteem – Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem

Soojuspumba tööprotsessid
Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune:
Soojuse ammutamise ring
Soojuspumba oma ring
Soojuse äraandmise ring (küttesüsteemi oma ring)
Sooja ammutamine aurustiga -> külmaine aurustamine -> kompressoriga pressitakse aur kokku(muudetakse rõhku) -> soojuse ära andmine külmaine kondenseerumine -> rõhkude
tasakaalustamine rõhuregulleer ventiiliga, külmaine muutumine auru ja veeldunud aine seguks

Küttekehad
Vesiküttekehad:
Radiaatorid (75% konvektiivne soojusülekanne, 25% kiirguslik) (malmsektsioon-, alumiinium-, terasplekkradiaatorid)
Konvektorid (üle 75% konvektiivne, alla 25% kiirguslik), terasplekk plaatkonvektorid
Vesipõrandaküte – põrandakütte torustik annab soojuse põrandale ja põrand ruumi õhule (50/50 % konvektiivne ja kiirguslik)
Toru küttekehad (käteäti kuivatid)
Õhukütte soojusallikad:
Kamin, bullerjan, õhk-õhksoojuspump, õhukütte kalourifur, ventilatsiooni soojustagasti

Ahjude jaotus, kollete jaotus
Ahjud jagunevad: soojust salvestavad ja mittesalvestavad.
Voodriga ahi, voodrita ahi, metallkorpusega ahi(mitte salvestatav)
Kollete jaotus: umbkolle (kasutegur 40-60%), restkolle (70-75%)

Vesikütte süsteemide regulleerimine
1) Küttekeha tasandil regulleerimine – regulleerimine termostaatventiiliga
2) Küttevee vooluhulga muutmine vastavalt seadistatud temperatuurile
3) Kütte püstikute tasakaalustusventiil – tasakaalustusventiilid püstikute tagasivoolu peale vahetult enne küttemagistraali, seadistatakse kui palju küttevett püstikutest läbib, püstikud omavahel tasakaalus

Tsirkulatsioon
1) Küttevesi ringleb süsteemis isevoolsena (loomulik)
Mida suurem on pealevoolu ja tagasivoolu temperatuur, seda parem on tsirkulatsioon. Soojusallikas peab olema küttekehadest allpool ja paisupaak küttekehadest kõrgemal.
2) Küttevesi ringleb pumba toimel, mis asub tagasivoolul

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Hoonete tehnosüsteemide I KT küsimused #1

Hoonete tehnosüsteemide I KT küsimused #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

113 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Hoonete tehnosüsteemid ja energiatõhususe I KT kordamisteemad

soojus küttesüsteem küttekehad pealevoolu regulleerimine soojussõlm torustik kahetoru külmaine küttevett

Sarnased õppematerjalid

doc

Hoonete soojussüsteemid

iseloomustab õhu keskkonna reziimi/ioonisatsiiooni astet on kergete aeroioonide arv ehk konsentratsioon( Xcm 3 ). Aeroioonide arv muutub ööpäeva jooksul suurim kevadel väiksem talvel. Max öösel 20:00 04:00. UV kiirgus Vallo elektrilised efektid. Vee pihust tekib. Looduses koskede ja purskkaevude juures. Soojushulga valem ruumi õhult välisõhule. 1W mK Hoonete soojus püsivus. Hoonete soojus püsivus Eelpool toodu valemid on tuletatud statsionaalsele reziimile kuna enamus soojus vaheteid töötab põhiliselt. Temp. selle seadme töö ajal on püsivad aga tegelikult välis õhu temp. muutub. Seetõttu võib põhjustada ruumi temp. muutust. Perioodiliselt 11 muutub temp. ka kui on kodus ahjuküte. Piirete pindades toimuvad mitte statsionaalsed soojuslikud reziimid

Soojustehnika

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja, Anneli Randla, Maris Suits) on tänatud abi eest puitasumite kujunemise ja puidust korterelamute ajaloo tutvustamisel ning renoveerimislahenduste väljatöötamisel. OÜ Langeproon Inseneriehitus (Priit Langeproon) on tänatud abi eest abi eest keldriseinte niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad

Ehitusfüüsika