seotud normide väljatöötamisega kord määrab ehitusala üldnormide vertikaalsed(seinad, postid, vundamendid) või 4-termiline töötlemine(kasutatakse näit. savipinnaste puhul, kus paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga valdkonda kuuluvate eeskirjade koostamise Keskkonnaministeeriumi horisontaalsed( paneelid, talad, fermid) kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab need tugevamaks) all. Kasutatakse põhiliselt tööstushoone, aga ka ühiskondlike pädevusse. Ehitusega seotud erinorme töötavad välja ja kehtestavad, Hoonete kandekonstruktsioonid paevad andma hoonele tugevuse ja hoonete ehitamisel ning karkassshoonete puhul)
Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu
kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14 Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine. Soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarbe. Kasutatava energiatüüp (CO2 emissioon).
- Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20 - Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised - Konstruktsioonide näidisarmeeringud ja põhisarrused, põhilised ristlõiked ja
silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid?
*nakkuvus kividega kaalust. oleks min ¼ kivi pikkust. *plastilisus *hea võime Klassikalised mördid: Mitmekihilises müüritises hoida endas vett *vähene *tsem.mört-kivistub nii õhus võivad vaheldumisi olla agressiivsus.Mördi võime kui vee all.Kivinemine kivikihid, isolatsioon, hoida vett on tähtis tugevuse toimub kiiresti ja lõplik soojustus. Müürituse saavutamiseks. tugevus on suur.Põhiline terviklikkuse seisukohalt on Müüri ladumisel on kivimid puudus-suur jäikus.Nake oluline, et need kihid oleks üldiselt õhkkuivad ja kividega halb *lubimört- omavahel hästi seotud. hakkavad mördist vett välja Kivinemine seotud lubja Konstruktsiooni kuju, side ja imema
9 Täieliku karkassiga hoone Arh. T. Laigu 10 5 Erinevaid kandeskeeme 11 Erinevaid kandeskeeme 12 6 Karkassid Karkassi moodustavad: Postid, Talad, Vahelaepaneelid/plaadid, Jäikuselemendid. Materjali järgi: Raudbetoon (osaliselt ka kivi), Komposiit, Teras, Puit. 13 Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral), Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkassina,
koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda; pööratud katus - katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; räästavesi - katuse räästalt vabalt langev saju- või sulamisvesi; varikatus - katus ala kohal, mis ei ole eraldatud väliskeskkonnast seintega; üldkasutatav katus - katus, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. üldkasutatav pööning - pööning, kuhu mistahes isikutel on vaba pääs. TULETÕRJENÕUDED * Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni ja korstna välispinna vahel ei tohi olla alla 10 cm, põlevast materjalist katusekatte korral tuleb korstna ümbrus
13 Kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest 208 13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Välisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1.4 Vahelaed 229 13.1.5 Niisked ja märjad ruumid 230 13.1.6 Avatäited: aknad ja uksed 232 13.1.7 Trepid ja trepikojad 233 13.1.8 Korstnad 233 13.1.9 Müratõrje ja helipidavus 234 13
ole lisatud kemikaale. 4)Liimpuit-vähemalt neljast lamellist pakettristlõikest liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Põhietapid valmistamisel: kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse põhiliselt okaspuidust. Mändi kasut. kui detaili tuleb immutada. Kasutusala laialdane: tala-, raam- ja kaarkonstruktsioonid, postid, vahelae talad, sarikad jne. 11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid).
· kandepiirseisund: konstruktsiooni purunemise või oluliste kahjustustega kaasnev seisund, mis tavaliselt vastab konstruktsiooni või selle osa suurimale kandevõimele; · kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõdetakse enamasti jõu või momendi ühikutes, näiteks paindekandevõime, tõmbekandevõime, nõtkekandevõime jne.; · kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooni- nõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele; · koormusjuhtum (ingl.k. load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja ebatäpsused, mis võetakse arvutustes vaadeldaval juhul (kvalitatiivselt) arvesse; · koormuskombinatsioon (ingl.k. combination of actions): arvutus- koormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel
Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja remonditöödel; Vigade vältimine, parandamine ja kontroll soojustamisel ja sellega seotud töödel; Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4 2 ... EHITISTES SOOJUS-ISOLEERITAKSE: Vundamendid Keldri müürid ja sokkel Pinnasel põrandad Välisseinad ja fassaadid Vahelaed (näiteks keldrivahelaed) Katuslaed (kaldlaed, pööningulaed, lamekatused) Jt. Aga samuti isoleeritakse ka: Kommunikatsioonide läbiviigud Sõlmed, detailid, külmasillad, liitepinnad Pinnase külmakerke vastane kaitse Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov
D10 kaevatava pinnase algmahu ja puistemahu vahel. SMM põhineb eelkõige tööliikidel ja nende taustaks olevatel ametinimetustel. SfB Rootsi päritoluga (Ehitusküsimuste Koostöö Komitee) Töötati välja 1947 49 Ehitis jaotatakse selle klassifik. süst. puhul teat. elementideks hoone funktsionaalsete osade järgi, vastavalt nende valmistamise materjali jm järgi. See ei ole mõeldud inseneriehituse jaoks. Elemendi tase - nt sein(21) Konstruktsioon nt plokkmüüritis (F) Element + Konstruktsioon (21)F Lk 9. esimene pool 0 ehitusplatsi üldkulud 1 vundament, mullatööd 2 karkass 3 täiendavad konstruktsioonid (karkassitäite konstr) 4 viimistlus jne. Soome ehituskulude klassif. süsteem TALO 70 kasutati 70-ndatel TALO 80 kasut. Laialdaselt eriti 90-ndatel ja tänagi TALO 90 laialdasem kasutuselevõtt seisab ees. TALO 80 kasutatakse: · projekteerimisel nt. ehitusseletuskirjade ülesehitusel · hoonestamisel nt
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis. Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge. Eelised ja puudused: • Odav materjal ja tulekindel • Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed • Suur omakaal • Võimalus, et tekivad praod Raudbetoon jaguneb: • Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni tekkismise kartust,kui asjad kokku ühendadatakse. • Monteeritavaks( väiksem kivistumise aeg kui monoliitsel, tehase kval. Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid.
............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38
omaduste ja toimivuse säilitamiseks, - kandepiirseisund: seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Selle määrab tavaliselt konstruktsiooni või selle osa suurim kandevõime, - kandevõime: elemendi, ristlõike või konstruktsiooni mehhaaniline omadus, mida mõõde- takse enamasti jõu või momendiühikutes, näiteks paindekandevõime, nõtkekandevõime jne, - kasutuspiirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suu- teline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kritee- riumidele, - koormusjuhtum (ingl k load case): kokkusobivad koormusvariandid, deformatsioonid ja vaadeldaval juhul arvutustes arvesse võetavad ebatäpsused, - koormuskombinatsioon (ingl k combination of actions): - vt koormustega seotud terminid - p.(4), - koormusvariant (ingl k load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering:
2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist. Taldmike alla rajada tihendatud täitepinnasest padi 250...300 mm. Vundamendi peale asetada bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon kapillaarse niiskustõusu vältimiseks. Vundamentide ümber paigaldada ühe meetri laiuselt
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid: tavaliune RB ja p
................................................................................................................ 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS................................................................................................................................. 34 8. PÕRAND ............................................................................................................................. 43 9. TREPP.......................................................................................
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. See lagundab poorset materjali. 13 Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Hariliku tellise külmatsüklite arv on 15 ja kõnniteeplaatidel 100. Soojajuhtivus. See on materjali omadus juhtida soojust endast läbi. Soojajuhtivuse ühik on soojaerijuhtivus ʎ ( W/m ºC või W/m K ). ʎ näitab soojusenergia kogust, mis voolab läbi materjali kuubi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul. Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). · 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused- · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks
2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 27 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8
kindlatele nõuetele vastava müüri ehitamist kividest ja mördist. Müüri üks põhilisi vajalikke omadusi on tema monoliitsus, terviklikkus. Kõik kivid müüris peavad olema oma vahel seotud. Aegade jooksul on ilmnenud, et kui laduda müüri mingite kindlate mustrite järgi, siis on kindlustatud ka müüri üldine tugevus. Suurt tähtsust omab kivide ülekate müüritises. Mitmekihilises müüritises võivad olla vaheldumisi kivikihid, soojustus, isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
K2009 Vähemalt 2 vaadet mõõtkavas M1:50 või 1:100. Kõikidel vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina: o välised nähtavad pinnad ja osad, välisseinad, katused, varikatused, rõdud ja välistrepid jne., o fassaadi- ja maapinna lõikumisjoon, räästajoon, o aknad, uksed, luugid ja restid, o nähtavad postid ja talad, o reklaam või muud välisseinast või katusest väljaulatuvad kohtkindlad seadised; o teljed, telgede sidumine ja gabariitmõõdud, o põhilised kõrgusarvud (maapind, sokkel, ukse-akna kõrgusmärgid, räästas, parapet, hari, korsten); o nähtavate pindade ja ehitiseosade materjalid, viimistlus ning värvitoonid. o vihmavee rennid ja -torud, tuletõrjeredelid, katuseredelid, piirded, käsipuud, käigusillad ja lumetõkked,
gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: − hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid, talad, vahelaed (valdavalt), katuslaed, vundamendid (tänapäeval peaaegu eranditult); − insenerirajatised (silod, punkrid, estakaadid, gradiirid, korstnad, mastid jne.); − hüdroehitised (tammid, sadamaehitised); − teedeehitised (sillad ja viaduktid, lennuvälja- ja teekatted); − suurte seadmete ja agregaatide vundamendid (näiteks keerukad generaatorivundamendid elektrijaamades); − Ebatraditsioonilise kasutusalana võiks mainida ka laevaehitust (näiteks ujuvdokid, liht- rid).
w3 - muutuvkoormustest põhjustatud läbipaine, Summaarsest koormusest tingitud lõpliku läbipainde (joonisel wmax) ja muutuvast koormusest tingitud läbipainde (joonisel w3) piirsuurused, kui läbipaine on kahjulik Konstruktsioonielement Piirläbipaine wmax w3 Vahelaed, mis kannavad poste (v.a kui arvutustes on paigutustega L/400 1) L/500 1) arvestatud) Vahelaed, millele toetuvad painet halvasti taluvad põrandad, L/250 1) L/350 1) vaheseinad jne Muud vahelaed ja käidavad katused L/250 1) L/300 1) Muud katused üldjuhul L/200 1) L/250 1)
Aurutihedus sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC). Näitab soojusenergia hulka mis kulub 1kg materjali soojedamiseks 1 ºC võrra.