Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1 (3)

FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/
Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud , tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid .
Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine
Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid.
ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast:
1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid.
2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid , tehnoloogia , uuringud jms)
3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate , tarnivate või turustavate firmade infolehed: materjali, toote ja seadme tehnilised andmed, kautamis- ja paigaldamisjuhised, hanketingimused.
Ehitusseadus- Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. juuni 2002 a otsusega nr. 174), mis kõige muu hulgas näeb ette: mis on projekteerimine, mis on ehitamine, missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile, mis on ehitusluba, ehitise omaniku kohustused ja õigused.
Ehitusluba-taotletakse valmis ja nõutud instantsides kooskõlastaud projektile. Ehitusluba võib taotleda kas ehitaja-omanik ise või projekteerija . Mõlemad varjandid on kasutusel. Praegu antakse ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel, st et eriosades projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised.
Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi – tsiviilhooned , tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3. Unikaalsuse järgi – unikaalhooned(ehitatud eriprojektide järgi),masshooned (ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned( tellis , väike-ja suurplokk, paneel ). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned.
Hoonetele esitatavad põhinõuded. 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4. tulekindlus . 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse . 7.majanduslikkus. 8 nägusus.
Eluhooned jagatakse fn ja tähenduse järgi: 1) Korteritüüpi elamud - eramu , kaksikelamu, ridaelamu , ühe- ja mitmesektsiooniline eramu
Eluhoonete tüübid. 1.Korteri tüüpi elamud (eramud, kaksikelamud, ridaelamud, vaipelamud, ühe-ja mitmesektsioonilised elamud, koridoritüüpi elamud, elamukompleksid koos teeninduse ja ajaviitevõimalusega). 2.Ühiselamud - mõeldud ajutiseks elamiseks (õppimine, hooajaline töötamine jne). 3.Hotellid mis on mõeldud lühiajaliseks elamiseks (komandeeritutele, turistidele jne).
Ühiskondlikud hooned - koolid ja teadustasutused; lasteaijad ja sõimed; raviasutused (haigla, polikliinik , sanatoorium); kultuuriasutused (teater, klubi, muuseum , raamatukogu); Admin.-ja ärihooned ( pank , bürood); Kommunaal, -kaubandus, -ja teenindusasutused ( saun , pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid , kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor).
Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad , pumba jaamad, katlamajad, trafod , kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned).
Soklikorrus - korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus - ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus .

HOONETE PÕHIOSAD-
Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal , lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid ) või horisontaalsed ( paneelid , talad, fermid ). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed , laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks.
Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad - kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest