Hoone soojakadude arvutamine (1)

Sarnased õppematerjalid

42

docx

Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused

Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi no

Üldgeodeesia

47

docx

EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

 m 5 Välissein/rõdu (rõdu kinnitus) 0,3 9x2=18tk 18x0,3=5,4 = Summa 44,43W/K Samm nr 3 ­ Ülesandes küsiti kui palju suurendavad külmasillad välisseina ühe ruutmeetri soojusjuhtivust ehk ühikuks on W/m2K. Meil on leitud aga külmasildadest tulenev soojusjuhtivus kogu hoone peale ­ ühikuks on W/K. Enne kui neid kokku saab liita vastavalt valemile Uc= U+U tuleb kogu hoone külmasildadest tulenev lisasoojusjuhtivus jagada ära välisseina pindalaga (AKNAD MAHA LAHUTADA). VÄLISSEINTE PINDALA Ilma akendeta pindala 720-67,5=652,5 m2 720 = 2*(10*9) + 2*(30*9)= 180 + 540 = 720 45 * 3 * 1,5 = 202,5 U= 44,43 / 652,5 = 0,0681 W/m2K Korrigeeritud välisseina juhtivus Uc = 0,17+0,0681 = 0,2381 W/m2K

Ehitusfüüsika

28

doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

4  2018 Sedlbauer-i isopleth’i süsteem Välisõhu madalaim keskmine ööpäevatemperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindite ja hooeosade pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks. Temperatuur hoone tarindite ja elementide pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks, t e,d,min, °C Tallinn Kuressaare Pärnu Väike-Maarja Tartu Võru Madalaim keskmine -17,0 -15,9 -18.9 -21.0 -21.3 -22.5 ööpäevatemperatuur

EHITUSFÜÜSIKA

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

2.2 Magamistubade õhuvahetus 161 5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra

Ehitusfüüsika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

 hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele;  analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski;  analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks;  uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga, tagaksid parema sisekliima, kuid arvestaksid ka vana maamaja iseärasustega ja ei rikuks miljööd. 6  Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uurimistöö käivitamisel olid oodatavad tulemused:  erinevate kütteviiside ja kasutusaktiivsuse mõju energiasäästule ja sisekliimale (sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele);

Ehitiste renoveerimine

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

Kommentaarid (1)