Hoone osade Eksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS ?
  • KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID ?
 
Säutsu twitteris
Küsimuste sisukord 
 
1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD. ............................................ 3 
2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 
3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 
4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 
5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD,  TOLERANTSID . .............. 10 
6. LOODUSLIKUD  EHITUSALUSED . .......................................................................................... 12 
7.  EHITUSALUSTE  UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 
8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED,  VUNDAMENTIDE   KLASSIFIKATSIOON . .............. 15 
9.  MONTEERITAVAD  LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 
10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 
11.  MONOLIITSED   VUNDAMENDID . ........................................................................................ 17 
12.  POSTVUNDAMENDID . ....................................................................................................... 20 
13. VAIVUNDAMENDID. ......................................................................................................... 20 
14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 
15. VUNDAMENTIDE TÖÖJOONISED. ....................................................................................... 23 
16.  SEINTELE  ESITATAVAD  NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................................. 24 
17. MASSIIVTELLISSEINAD  - NENDE EELISED JA PUUDUSED; SEINTE LADUMISEL, 
KASUTATVAD ERINEVAD  SEOTISED  ........................................................................................ 25 
18. MITMEKIHILISED TELLISTEST VÄLISSEINAD ..................................................................... 26 
19. MONTEERITAVAD  RAUDBETOONSILLUSED . ...................................................................... 27 
20. KAAR-,  KIIL - JA KIHTSILLUSED. ....................................................................................... 28 
21.  KIVISEINTE  KARKASSIELEMENDID ( TALADE   TOETAMINE  SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 
22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 
23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 
24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 
25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA  TERASEST  SEIN: KASUTATAVAD  PANEEL , P  ANKURDAMINE  
JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 
26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 
27. PUITPALKSEINAD,  PALKIDE  SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED,  AVADE  MOODUST. ...... 42 
28. R/B  KARKASS -SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE  LIITED  ............................................... 45 
29. TERASKARKASSID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ........................................................... 47 
30. PUITSÕRESTIKE SÜSTEEMID, ELEMENTIDE SÕLMED-LIITED .............................................. 48 
31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. .................. 49 
32. MONTEERITAVAD  RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 
33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 
34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 
35. PUIDUST  VAHELAED  JA  LAED  (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE 
VAHETÄIDE JA  VIIMISTLUS ). .................................................................................................. 53 
36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. .......................................... 58 
37.  PINNASELE  PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA 
SOOJAISOLATSIOON . .............................................................................................................. 59 
38. VAHELAGEDELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID - SOOJA-, MÜRA- JA 
HÜDROISOLATSIOON. ............................................................................................................. 61 
39. KÜTTEGA PÕRANDATE PÕHIELEMENDID. ......................................................................... 64 
40. MONOLIITPÕRANDAD. ..................................................................................................... 65 
 

41. PÕRANDAD RULLMATERJALIST. ....................................................................................... 66 
42. PÕRANDAD TÜKKMATERJALIDEST. .................................................................................. 68 
43. PUITPÕRANDAD. .............................................................................................................. 70 
44.  VAHESEINAD , NEILE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................. 76 
45. TELLISKONSTRUKTSIOONIS VAHESEINAD. ....................................................................... 77 
46. PLAATIDEST JA PANEELIDEST VAHESEINAD. .................................................................... 78 
47. SÕRESTIKVAHESEINAD. ................................................................................................... 79 
48. KLAASIST VITRIINVAHESEINAD ....................................................................................... 81 
49. TEISALDATAVAD LÜKAND- JA VOLDIKVAHESEINAD ........................................................ 82 
50. AKNADELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED JA LIIGITUS. AVATÄIDETE KOOSSEIS. .................. 84 
51. PAARIS- JA TOPELTRAAMIDEGA PUITAKNAD. VÕIMALIKUD KONSTRUKTIIVSED LAHE. 
AKENDE   TIHENDAMINE  .......................................................................................................... 85 
52.  PLASTIK - JA METALLRAAMIDEGA AKNAD, VÕIMALIKUD. KONSTRUKTIIVSED LAHE. 
AKENDE TIHENDAMINE .......................................................................................................... 86 
53. AKENDE PAIGALDAMINE JA TIHENDAMINE AVADESSE. .................................................... 87 
54. USTE LIIGITUS, UKSEPLOKI KOOSSEIS. USTELE ESITATAVAD NÕUDED. ............................ 87 
55. VÄLIS- JA  SISEUKSED  - KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED ................................................ 87 
56.  ERIOTSTARBELISED , TULE- JA SUITSUKINDLAD TURVAUKSED. ........................................ 88 
57. KATUSE ÜLESANNE. KATUSE KLASSIFIKATSIOON. KATUSTE MINIMAALKALDED 
SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST. .......................................................................................... 89 
58. SARIKATE LIIGITUS, SARIKATE TOETAMINE JA ANKURDAMINE HOONE 
KANDETARINDIDTELE ............................................................................................................ 91 
59. KATUSE ISOLEERIMINE JA TUULUTAMINE KALDKATUSTE  EHITAMISEL  ............................ 94 
60. KATUSED FERMIDEL,  LIIMITUD  TALADEL-RAAMIDEL. ...................................................... 95 
61. KATUSE KAVANDAMINE JA EHITAMINE LAINELISTEST TSEMENTKIUDPLAATIDEST. .......... 95 
62. KIVIKATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. .................................................................. 97 
63.  PLEKK -KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 
64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 
65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS- KATTED . ........................................ 109 
66.  KATUSLAE  KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 
67. LÄBIVIIGUD JA  DEFORMATSIOONIVUUGID  LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 
68.  RIPPLAGEDE  KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

1.  Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. 
Põhinõueteks on:  
•  otstarbekus  ehk  funktsionaalsus  tagab  hoone  mugava  ekspluateerimise. 
Loodusesse ,  keskkonda  ehitatud  hoone  peab   sobima ,  harmoneeruma 
ümbruskonnaga.  Ei  tohi  unustada,  et  hoone  jääb  sellesse  keskkonda 
paljudeks aastateks, olles omalaadne  arhitektuurne  skulptuur. 
•   tulekindlus   
•  majanduslikkus  
•  tugevus  ja  püsivus  tugevus  sõltub  tema  konstruktsioonielementide 
paiknemisest, tugevusest ja püsivusest. Igale ehitatavale hoonele nähakse 
ette  teatud  kestvus,  mis  sõltub  suurel  määral   ehitusmaterjalide  
omadustest ja tööde kvaliteedist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, 
millest 
sõltub 
hoone 
kestvus, 
on 
tugevus, 
külmakindlus, 
korrosioonikindlus , keemiline püsivus ja tulekindlus. Ehitised, tarindid ja 
ehituses kasutatavad tooted jagatakse kavandatava tööea järgi klassideks 
järgmiselt  (EPN  15.1  „Ehitiste  tööiga“):  C  –  vähemalt  100  a  D  – 
vähemalt  50  a  E  –  vähemalt  20  a  F  –  vähemalt  10  a  G  –  vähemalt  1  a 
Märkus:  klassid  A  ja  B  on  reserveeritud  üle  100  a  kavandatava  tööea 
tarvis. 
•  tervisekaitse  
•  nägusus  
•  kestvus, tööiga   
•   keskkonnakaitse   
 
 
 
 
 
 

Põhiosad: 
Hoonete tarindid jagunevad kande- ja piirdetarinditeks:  
1. hooneosi, mis võtavad vastu  koormusi  ( omakaal , kasulik koormus, tuul, lumi) 
ja  kannavad  need  üle  teistele  hoone  osadele  või  alusele,  nimetatakse 
kandetarinditeks;  
2. hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks.  
 
Kandetarinditeks  on  vundamendid,  seinad,  sambad/ postid ,   talad / fermid
laepaneelid,  trepid,  rõdud  ning  piirdetarinditeks  kõik  seinad,  uksed,  aknad, 
vahelaed  ja  laed,  katused.   Eelnevast    selgub ,  et  mõned   hooneosad   võivad  olla 
üheaegselt nii kande- kui ka  piirdetarindid  – seinad. 
 
Välisseinad liigitatakse:  
a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja  katuselt  
tulevaid koormusi ning tuulekoormust;  
b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult  omakaalu  ja tuulekoormust 
kogu hoone välisseina kõrguses;  
c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja  tuulest  ainult 
ühe korruse ulatuses;  
 

d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge.  
Z Kui  hoone   kandvad   seinad  on  asendatud  postide  ja  talade  võrguga,  on 
tegemist karkasshoonega.  
Seinte   materjaliks   kasutatakse  puitu,  looduskivi,   telliseid ,  väikeplokke,  suur-
plokke, suurpaneele.  
Seina  ehitamiseks  kasutatava  detaili/elemendi  materjali  järgi  liigitatakse 
hooned:  
puit-, kivi-, plokk - ja paneelhooned. 
 
Vundament   
Vundamendiks   nimetatakse  hoone  maa-aluseid  tarindeid,  millele  toetuvad 
seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi 
toetuspinda  nimetatakse  tallaks,  seda  moodustavat  konstruktsiooni  aga 
taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. 
Vahelaed  
Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad 
hoone  korrusteks.  Nende  ülesandeks  on  vastu  võtta  koormusi  inimestest, 
mööblist,  seadmetest,  mis  paiknevad  korrusel,  ning  kanda  need  üle  seintele, 
 

postidele.  Keldripealset  vahelage  nimetatakse  keldrivahelaeks,  korrustekohal 
paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat  lage  
pööninguvahelaeks Vahelagi  koosneb kandvast osast ( paneelid , talad) ja selle 
peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest.  
 
 
Katus  
Katuse  ülesandeks  on  kaitsta  hoonet  sademete  eest.  Katus  koosneb  kande- 
( sarikad ,  katuslaepaneelid)  ja  kattetarindist  e  katusekattest.  Katuse  alla  jäävat 
hoone  ruumiosa  nimetatakse  pööninguks.  Kui   hoonel   pööningut  ei  ole  ja 
viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda 
katuslaeks.  
Aknad ja uksed  
●  Uksed  on  seinte   avanevad   osad  pääsemaks  hoonesse  ja  liikumiseks  ruumist 
ruumi.  
● Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse.  
Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist.  
Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast.  
Vaheseinad  
Vaheseintega  luuakse  hoone sees vajalik ruumiprogramm.  
Trepid ja  liftid   
Trepid ja liftid on vajalikud  hoones  liikumiseks korruselt korrusele.  
Rõdud, ärklid ja lodžad  
Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv kaitsepiirdega ümbritsetud  platvorm
ärkel  aga  seintega  ümbritsetud.  Lodža  on  põhigabariidi  sisse  jääv,  kuid 
välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 
 
 

2.  Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos 
analüüsiga). 
•  Kandekonstruktsioonid  peavad  andma  hoonele  tugevuse  ja  püsivuse. 
Põhilisteks  kande-konstruktsioonideks  hoones  on  kandvad  sise-  ja 
välisseinad  või  karkass.  Vastavalt   kandekonstruktsioonide   iseloomule 
ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt:  
•  kandvate pikiseintega hoone (skeem 1)  
•  kandvate põikiseintega hoone (skeem 2)  
•  kandvate piki- ja põikiseintega hoone  
•  mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4)  
•  täiskarkasshoone (skeem 5)  
•  ruumilistest suurelementidest hoone  
 
 
 

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
3.  Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks. Millest sõltub hoone 
tulepüsivusklass? 
Hooned jagatakse tulepüsivuse järgi kolme klassi: 1) TP-1 – tulepüsiv 2) TP-
2  –   tuld   takistav  3)  TP-3  –  tuld  kartev  Tulepüsiv  hoone  püstitatakse 
mittepõlevatest  ehitusmaterjalidest,  ainult  katusetarindis,  kui  katus  ei  ole 
kandetarindi  (jäigastav)  osa,  võib  kasutada  B  klassi  kuuluvaid  tarindeid. 
Tarindite  tulepüsivusaeg sõltub hoonesisest põlemiskoormusest  
 
4.  Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone 
korruseid? 
Korruselisuse järgi:  
o vähekorruselised – kuni 3 korrust  
o mitmekorruselised – 4...9 korrust  
o kõrghooned – 10 ja enam korrust  
Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Korruseks loetakse 
ka tehnilised korrused,  mansard - ja katusekorrus ning soklikorrus1), kui selle 
lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. 
 
 

 
5.  Ühtne moodulsüsteem (ÜMS) ja mõõtmete kategooriad, tolerantsid. 
Tüpiseerimisel  on  väga  oluline  erimõõtmeliste  hooneosade  arvu  piiramine  ehk 
hoonete 
parameetrite 
unifitseerimine, 
millega 
kaasneb 
eritüübiliste 
konstruktsioonielementide  arvu  vähenemine,  mis  omakorda  viib  alla  hoone 
maksumuse. 
Hoonete 
mõõtmete 
unifitseerimise 
aluseks 
on 
ühtne 
moodulsüsteem.  See  ühtlustab  ehitus-konstruktsioonide  ja  -detailide  mõõtmed, 
lähtudes  põhimoodulist  M,  milleks  on  valitud  100  mm.  Suurte  elementide 
puhul  kasutatakse  kordmoodulit  –  2M,  3M,  6M,  12M,  60M  jne,  väikeste 
elementide  puhul  aga  murdmoodulit  –  M...M/100.  Rahvusvaheliselt 
standardsed  kordmoodulid  on  3M,  6M  ja  12M,  samuti  (15M)  30M  ja  60M, 
millest  15M  ja  30M  sobivad  halvasti  teistesse  mõõtmesarjadesse.  Eriti 
ehitustarindi  dimensioonimisel  on  osutunud  otstarbekaks  12M- kordsed :  24M, 
36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne.  
Kordmoodulit  kasutatakse  ka  hoonete  mahulis-plaaniliste  parameetrite 
määramisel  –  see  on  kandvate  seinte  samm,   karkassi   võrk,  ruumide  kõrgused, 
avade laiused jne hoones.  
Hoone elementide  paiknemine  ruumis tuleb  moodul -süsteemis koordineerida nn 
moodultasandite, moodul-joonte ja moodulpunktidega.  
Moodultasandid on risttasandid, mille  vahekaugus  vastab moodulmõõtmetele; 
moodultasandite  lõikejooni  nimetatakse  mooduljoonteks,  mooduljoonte 
lõikepunkte – moodulpunktideks. 
Hoonete  projekteerimisel  seostatakse  kandvate  konstruktsioonielementide 
(seinad,  sambad)   geomeetrilised   teljed  vertikaalsete  moodultasanditega, 
sildavate  konstruktsioonielementide  (vahelaed)  pinnad  aga  horisontaalsete 
moodultasanditega. 
Projekteerimisel kantakse  plaanile  kõigepealt moodulsüsteemis  teljestik  ja alles 
siis  joonestatakse  välja  kandeseinad,  sambad  jne,  ning  seotakse  mõõtmete  abil 
telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 
 
10 
 
Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad:  
1)  Sidumismõõde  (ka  nimi-  ehk  nominaalmõõde)  on  telgede  vahekaugus 
projekti  järgi  –  see  on   konstrukt -sioonielemendi   tinglik   mõõde,  millesse  on 
arvatud ka elementidevahelise  vuugi  laius.  
2)  Põhimõõde  (ka  konstruktiivmõõde)  on  konstrukt-sioonielemendi,  toote  või 
seadme  projektmõõde,  mis  erineb  sidumismõõtmest  selle  poolest,  et  sellest  on 
maha arvatud elementidevahelise vuugi laius.  
3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme 
tegelik  mõõde.  Naturaalmõõtme  erinevus  põhimõõtmest  ei  tohi  ületada 
lubatavate hälvete piire e tolerantse. 
 
 
 
 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hoone osade Eksam #1 Hoone osade Eksam #2 Hoone osade Eksam #3 Hoone osade Eksam #4 Hoone osade Eksam #5 Hoone osade Eksam #6 Hoone osade Eksam #7 Hoone osade Eksam #8 Hoone osade Eksam #9 Hoone osade Eksam #10 Hoone osade Eksam #11 Hoone osade Eksam #12 Hoone osade Eksam #13 Hoone osade Eksam #14 Hoone osade Eksam #15 Hoone osade Eksam #16 Hoone osade Eksam #17 Hoone osade Eksam #18 Hoone osade Eksam #19 Hoone osade Eksam #20 Hoone osade Eksam #21 Hoone osade Eksam #22 Hoone osade Eksam #23 Hoone osade Eksam #24 Hoone osade Eksam #25 Hoone osade Eksam #26 Hoone osade Eksam #27 Hoone osade Eksam #28 Hoone osade Eksam #29 Hoone osade Eksam #30 Hoone osade Eksam #31 Hoone osade Eksam #32 Hoone osade Eksam #33 Hoone osade Eksam #34 Hoone osade Eksam #35 Hoone osade Eksam #36 Hoone osade Eksam #37 Hoone osade Eksam #38 Hoone osade Eksam #39 Hoone osade Eksam #40 Hoone osade Eksam #41 Hoone osade Eksam #42 Hoone osade Eksam #43 Hoone osade Eksam #44 Hoone osade Eksam #45 Hoone osade Eksam #46 Hoone osade Eksam #47 Hoone osade Eksam #48 Hoone osade Eksam #49 Hoone osade Eksam #50 Hoone osade Eksam #51 Hoone osade Eksam #52 Hoone osade Eksam #53 Hoone osade Eksam #54 Hoone osade Eksam #55 Hoone osade Eksam #56 Hoone osade Eksam #57 Hoone osade Eksam #58 Hoone osade Eksam #59 Hoone osade Eksam #60 Hoone osade Eksam #61 Hoone osade Eksam #62 Hoone osade Eksam #63 Hoone osade Eksam #64 Hoone osade Eksam #65 Hoone osade Eksam #66 Hoone osade Eksam #67 Hoone osade Eksam #68 Hoone osade Eksam #69 Hoone osade Eksam #70 Hoone osade Eksam #71 Hoone osade Eksam #72 Hoone osade Eksam #73 Hoone osade Eksam #74 Hoone osade Eksam #75 Hoone osade Eksam #76 Hoone osade Eksam #77 Hoone osade Eksam #78 Hoone osade Eksam #79 Hoone osade Eksam #80 Hoone osade Eksam #81 Hoone osade Eksam #82 Hoone osade Eksam #83 Hoone osade Eksam #84 Hoone osade Eksam #85 Hoone osade Eksam #86 Hoone osade Eksam #87 Hoone osade Eksam #88 Hoone osade Eksam #89 Hoone osade Eksam #90 Hoone osade Eksam #91 Hoone osade Eksam #92 Hoone osade Eksam #93 Hoone osade Eksam #94 Hoone osade Eksam #95 Hoone osade Eksam #96 Hoone osade Eksam #97 Hoone osade Eksam #98 Hoone osade Eksam #99 Hoone osade Eksam #100 Hoone osade Eksam #101 Hoone osade Eksam #102 Hoone osade Eksam #103 Hoone osade Eksam #104 Hoone osade Eksam #105 Hoone osade Eksam #106 Hoone osade Eksam #107 Hoone osade Eksam #108 Hoone osade Eksam #109 Hoone osade Eksam #110 Hoone osade Eksam #111 Hoone osade Eksam #112 Hoone osade Eksam #113 Hoone osade Eksam #114 Hoone osade Eksam #115 Hoone osade Eksam #116 Hoone osade Eksam #117 Hoone osade Eksam #118
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 118 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koskaa Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

massiivtellisseinad, teisaldatavad lükand, plastik, plekk, ruberoidkatused, kandetarinditeks, vundamendiks, toetuspinda, vahelagedeks, keldripealset vahelage, katuse ülesandeks, hoone ruumiosa, rõdu, põhilisteks kande, o vähekorruselised, lagi, ehitustarindi dimensioonimisel, moodultasandid, projekti järgi, pinnase kerkeid, külmumispiiri, vundamendiks, arvutustega, monoliitsed lintvundamendid, paekivivundamendid, o postvaiad, vajalikke tööjooniseid, massiivtellisseinad, massiivseinad, vahelduvad põiki, silluse osas, müüritis, lisaks välis, elamuseinaplokkide põhikõrgus, plokkide suurus, suurpaneelid, jagunevad välis, raudbetoonist sandwich, sandwich, puitsõrestiksein, püstpalkseinad, rõhtpalkseinad, rõhtpalksein, postide tüüpristlõiked, raudbetoonkarkasside ehitami, järgnevate sõlmedega, vahelaed, vahelagede ülesandeks, taladega raudbetoonvahelaed, normaalne vahekaugus, ehitamisel, vahelae kandekonstrukt, talade pikkus, keerdtreppide läbimõõt, varvaslaua paksus, tasasus, põrandakütte korral, müra, põrandakate, põrandakate, tehnoloogiliselt, terratsopõrand, terratsopõrand, betoonplaadid, naluseks betoonplaatidele, terratsoplaadid, nplaadid, laudpõrandad, laudadel laagide, parketilaukesed, laukeste paksus, liigita, soojustus, soojustus, koos viimistlus, vahesein, aco vaheseinapaneele, valmis seinad, teisaldatavad lükand, npaneelide pinnaviimistluseks, nvoldikseinte helipidavus, plastik, katuse põhiülesandeks, suhtarv, plekk, katuse kalle, enimkasutatavaks profiiliks, üle 45, nsoovitav, plekk, plekk, nvaskplekk, plekipaanid, püstvalts, nplekk, plekk, ruberoidkatused

Sisukord

  • Küsimuste sisukord
  • OONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED
  • OONETE PÕHIOSAD
  • ............................................ 3
  • OONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID
  • ...................... 7
  • OONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK
  • ILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS
  • ? ............ 9
  • OONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI
  • UIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID
  • HTNE MOODULSÜSTEEM
  • JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD
  • TOLERANTSID
  • .............. 10
  • OODUSLIKUD EHITUSALUSED
  • .......................................................................................... 12
  • HITUSALUSTE UURINGUD
  • ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU
  • ................................. 13
  • UNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED
  • VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON
  • .............. 15
  • ONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID
  • ............................................................................. 16
  • UNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS
  • VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST
  • ........ 17
  • ONOLIITSED VUNDAMENDID
  • ........................................................................................ 17
  • OSTVUNDAMENDID
  • AIVUNDAMENDID
  • UNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON
  • ................................................................................ 21
  • UNDAMENTIDE TÖÖJOONISED
  • ....................................................................................... 23
  • EINTELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON
  • ................................................. 24
  • ASSIIVTELLISSEINAD
  • NENDE EELISED JA PUUDUSED
  • SEINTE LADUMISEL
  • KASUTATVAD ERINEVAD SEOTISED
  • ITMEKIHILISED TELLISTEST VÄLISSEINAD
  • ONTEERITAVAD RAUDBETOONSILLUSED
  • ...................................................................... 27
  • JA KIHTSILLUSED
  • ....................................................................................... 28
  • IVISEINTE KARKASSIELEMENDID
  • TALADE TOETAMINE SEINTELE JA POSTIDELE
  • ......... 29
  • ERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS
  • ESITATAVAD NÕUDED
  • .......... 30
  • ETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS
  • AASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS
  • ........................ 31
  • ITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN
  • KASUTATAVAD PANEEL
  • P ANKURDAMINE
  • JA V ISOLEERIMINE
  • UITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED
  • ................................................. 38
  • UITPALKSEINAD
  • PALKIDE SIDUMINE
  • KASUTATAVAD SEOTISED
  • AVADE MOODUST
  • B KARKASS
  • SÜSTEEMID
  • KARKASSIELEMENTIDE LIITED
  • ERASKARKASSID
  • UITSÕRESTIKE SÜSTEEMID
  • ELEMENTIDE SÕLMED
  • LIITED
  • AHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON
  • .................. 49
  • ONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK
  • ........................ 49
  • ÕNESPANEELIDE TOETAMINE
  • ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE
  • ONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED
  • ......................................................................... 51
  • UIDUST VAHELAED JA LAED
  • TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE
  • TALADE
  • VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS
  • ÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON
  • .......................................... 58
  • INNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID
  • HÜDRO
  • SOOJAISOLATSIOON
  • AHELAGEDELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID
  • SOOJA
  • MÜRA
  • HÜDROISOLATSIOON
  • ÜTTEGA PÕRANDATE PÕHIELEMENDID
  • ......................................................................... 64
  • ONOLIITPÕRANDAD
  • ÕRANDAD RULLMATERJALIST
  • ....................................................................................... 66
  • ÕRANDAD TÜKKMATERJALIDEST
  • .................................................................................. 68
  • UITPÕRANDAD
  • AHESEINAD
  • NEILE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON
  • ................................. 76
  • ELLISKONSTRUKTSIOONIS VAHESEINAD
  • ....................................................................... 77
  • LAATIDEST JA PANEELIDEST VAHESEINAD
  • .................................................................... 78
  • ÕRESTIKVAHESEINAD
  • LAASIST VITRIINVAHESEINAD
  • EISALDATAVAD LÜKAND
  • JA VOLDIKVAHESEINAD
  • KNADELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED JA LIIGITUS
  • VATÄIDETE KOOSSEIS
  • .................. 84
  • AARIS
  • JA TOPELTRAAMIDEGA PUITAKNAD
  • ÕIMALIKUD KONSTRUKTIIVSED LAHE
  • KENDE TIHENDAMINE
  • LASTIK
  • JA METALLRAAMIDEGA AKNAD
  • VÕIMALIKUD
  • KONSTRUKTIIVSED LAHE
  • KENDE PAIGALDAMINE JA TIHENDAMINE AVADESSE
  • .................................................... 87
  • STE LIIGITUS
  • UKSEPLOKI KOOSSEIS
  • STELE ESITATAVAD NÕUDED
  • ............................ 87
  • ÄLIS
  • JA SISEUKSED
  • KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED
  • RIOTSTARBELISED
  • JA SUITSUKINDLAD TURVAUKSED
  • ........................................ 88
  • ATUSE ÜLESANNE
  • ATUSE KLASSIFIKATSIOON
  • ATUSTE MINIMAALKALDED
  • SÕLTUVALT KATTEMATERJALIST
  • .......................................................................................... 89
  • ARIKATE LIIGITUS
  • SARIKATE TOETAMINE JA ANKURDAMINE HOONE
  • KANDETARINDIDTELE
  • ATUSE ISOLEERIMINE JA TUULUTAMINE KALDKATUSTE EHITAMISEL
  • ATUSED FERMIDEL
  • LIIMITUD TALADEL
  • RAAMIDEL
  • ...................................................... 95
  • ATUSE KAVANDAMINE JA EHITAMINE LAINELISTEST TSEMENTKIUDPLAATIDEST
  • .......... 95
  • IVIKATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE
  • .................................................................. 97
  • KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE
  • ........................................................... 100
  • ATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID
  • UBEROIDKATUSED
  • JA KAHEKIHILISED
  • KATTED
  • ........................................ 109
  • ATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED
  • RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED
  • ............... 109
  • ÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL
  • .......................................... 112
  • IPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED
  • Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad
  • Välisseinad liigitatakse
  • Vundament
  • Vahelaed
  • Katus
  • Aknad ja uksed
  • Aknaplokid
  • Ukseplokid
  • Trepid ja liftid
  • Rõdud, ärklid ja lodžad
  • Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos
  • Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks. Millest sõltub hoone
  • Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone
  • Korruselisuse järgi
  • Ühtne moodulsüsteem (ÜMS) ja mõõtmete kategooriad, tolerantsid
  • Moodultasandid
  • Looduslikud ehitusalused
  • Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu
  • Vundamentidele esitatavad nõuded, vundamentide klassifikatsioon
  • Vundamendiks
  • Konstruktsiooni järgi
  • Lintvundament
  • Plaatv
  • Monteeritavad lintvundamendid
  • Monteeritav lintvundament
  • Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks
  • Monoliitsed vundamendid
  • Monoliitsed lintvundamendid
  • Postvundamendid
  • Vaivundamendid
  • Vundamendi hüdroisolatsioon
  • Horisontaalne hüdroisolatsioon
  • Vertikaalne hüdroisolatsioon
  • Vundamentide tööjoonised
  • Vundamentide tööjoonised
  • Seintele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel
  • Struktuuri järgi
  • Plokkseotises
  • Mitmekihilised tellistest välisseinad
  • Mitmekihilises seotises
  • Monteeritavad raudbetoonsillused
  • Kaar-, kiil- ja kihtsillused
  • Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele)
  • Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded
  • Betoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded
  • Gaasbetoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded
  • Mitmekihilised betoonist ja terasest seinad: kasutatavad paneelid
  • Raudbetoonist
  • Puitsõrestikseinte konstruktiivsed lahendused
  • Puitpalkseinad, palkide sidumine, kasutatavad seotised, avade
  • Palkseinad
  • Rõhtpalksein
  • R/b karkass-süsteemid, karkassielementide liited
  • Teraskarkassid, karkassielementide liited
  • Puitsõrestike süsteemid, elementide sõlmed-liited
  • Vahelagedele ja lagedele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • Monteeritavad raudbetoonvahelaeelemendid ja nende valik
  • Õõnespaneelide toetamine, ankurdamine ja vuukide monoliitimine
  • Õõnespaneelid
  • Eelpingestamata õõnespaneelide
  • Monoliitsed raudbetoonvahelaed
  • Puidust vahelaed ja laed (talade toetamine ja ankurdamine, talade
  • Paksude
  • Põrandatele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • Pinnasele projekteeritavate põrandate põhielemendid, hüdro-ja
  • Vahelagedele projekteeritavate põrandate põhielemendid - sooja
  • Küttega põrandate põhielemendid
  • Monoliitpõrandad
  • Põrandad rullmaterjalist
  • Põrandad tükkmaterjalidest
  • Puitpõrandad
  • Vaheseinad, neile esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • Vaheseinteks
  • Telliskonstruktsioonis vaheseinad
  • Plaatidest ja paneelidest vaheseinad
  • Gaasbetoonist vaheseinapaneelid ja -plaadid
  • Sõrestikvaheseinad
  • Klaasist vitriinvaheseinad
  • Teisaldatavad lükand- ja voldikvaheseinad
  • Aknadele esitatavad põhinõuded ja liigitus. Avatäidete koosseis
  • Paaris- ja topeltraamidega puitaknad. Võimalikud konstruktiivsed
  • Plastik- ja metallraamidega aknad, võimalikud. konstruktiivsed
  • Akende paigaldamine ja tihendamine avadesse
  • Uste liigitus, ukseploki koosseis. Ustele esitatavad nõuded
  • Uksed
  • Välis- ja siseuksed - konstruktiivsed lahendused
  • Eriotstarbelised, tule- ja suitsukindlad turvauksed
  • Katuse ülesanne. Katuse klassifikatsioon. Katuste minimaalkalded
  • Sarikate liigitus, sarikate toetamine ja ankurdamine hoone
  • Katuse isoleerimine ja tuulutamine kaldkatuste ehitamisel
  • Katusekonstruktsiooni tuulutus
  • Katused fermidel, liimitud taladel-raamidel
  • Katuse kavandamine ja ehitamine lainelistest tsementkiudplaatidest
  • Plaadi liik
  • Plaadi
  • Laine laius
  • Harilik
  • Keskmine
  • Kivikatuste kavandamine ja ehitamine
  • Alusehitus
  • Plekk-katuste kavandamine ja ehitamine
  • Siledast tsingitud või mustast katuseplekist katus
  • Alusehitus (2)
  • Katuslagede liigid ja põhielemendid
  • Ruberoidkatused - ühe- ja kahekihilised SBS-katted
  • Katuslae konstruktiivsed sõlmed: räästa ja parapeti lahendused
  • Läbiviigud ja deformatsioonivuugid lamekatustel
  • Ripplagede konstruktiivsed lahendused

Teemad

  • Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad
  • funktsionaalsus
  • tugevus
  • kestvus
  • kavandatava tööea
  • Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea
  • tarvis
  • Põhiosad
  • kande- ja piirdetarinditeks
  • kandetarinditeks
  • kandvateks
  • ennastkandvateks
  • mittekandvateks
  • rippuvaiks
  • karkasshoonega
  • puit-, kivi-, plokk- ja paneelhooned
  • tallaks
  • sokliks
  • keldrivahelaeks
  • vahelagedeks
  • pööninguvahelaeks
  • pööninguks
  • katuslaeks
  • Aknad
  • piidast ja aknaraamist
  • piidast ja uksetiivast
  • aheseinad
  • Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos
  • analüüsiga)
  • Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks. Millest sõltub hoone
  • tulepüsivusklass?
  • tulepüsivuse
  • Tulepüsiv
  • Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone
  • korruseid?
  • Korruselisuse järgi
  • Ühtne moodulsüsteem (ÜMS) ja mõõtmete kategooriad, tolerantsid
  • unifitseerimine
  • mm
  • kordmoodulit
  • murdmoodulit
  • moodulpunktidega
  • mooduljoonteks
  • moodulpunktideks
  • teljestik
  • nominaalmõõde)
  • konstruktiivmõõde)
  • Naturaal- ehk tegelik mõõde
  • tolerantse
  • Looduslikud ehitusalused
  • Looduslikeks alusteks
  • peavad rahuldama järgmisi
  • nõudeid
  • Pinnasevesi
  • lõimise)
  • rajada allapoole pinnase
  • külmumispiiri
  • Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu
  • ehitusgeoloogilised uurimistööd
  • Joonis 2.2. Näide geoloogiliste uuringute dokumenteerimisest: maakoore
  • vertikaallõige ja geoloogilise situatsiooni kirjeldus
  • Vundamentidele esitatavad nõuded, vundamentide klassifikatsioon
  • Vundamendile mõjuvad
  • postvundament
  • vaiv
  • Monteeritavad lintvundamendid
  • Joonis 2.5. Monteeritava lintvundamendi
  • plokid
  • a – taldmikuplokid, b – keldriseinaplokid
  • Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks
  • rajamissügavust
  • rajamissügavus
  • Monoliitsed vundamendid
  • valatavad või laotavad
  • paekivivundament
  • looduskivimüürid
  • Paekivivundamendid
  • kivikbetooniks
  • kivibetoonist monoliitne lintvundament
  • sandwichplokke
  • Postvundamendid
  • postvundamendid
  • Vaivundamendid
  • töötamise printsiibi järgi kahte vaia tüüpi
  • Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid
  • hõõrdvaiad keldriga hoonel;
  • postvaiad keldrita hoonel;
  • tihendatud pinnas; 2 – vundament;
  • raudbetoonpadi-rostvärk; 4 – liivalus;
  • raudbetoonvaiad; 6 – nõrk pinnas;
  • tugev pinnas; 8 – keldrisein;
  • vertikaalne hüdroisolatsioon;
  • horisontaalne hüdroisolatsioon
  • materjaliks
  • Vundamendi hüdroisolatsioon
  • vundamendi
  • isoleerimine
  • bituumenvõõpisolatsiooniga
  • Vundamentide tööjoonised
  • monteeritava lintvundamendi plaani
  • fragment
  • lõiked ja pinnalaotus teljel b
  • Seintele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • nõuetega
  • liigitatakse
  • materjali järgi
  • struktuuri järgi
  • paigaldatavate detailide suuruse järgi
  • öötamise iseloomu järgi
  • asukoha järgi
  • Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel
  • kasutatvad erinevad seotised
  • seotisteks
  • Mitmekihilised tellistest välisseinad
  • Monteeritavad raudbetoonsillused
  • tavalised ja tugevdatud
  • PB 25-3
  • PB 25-37
  • Joonis 3.6. Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a – ennastkandev
  • sein, b – osaliselt koormatud sein, c – täielikult koormatud sein
  • Kaar-, kiil- ja kihtsillused
  • kivisillustega
  • Kihtsilluseks
  • Kiilsillustes
  • kannakividest
  • lukukivi
  • Kaarsillusega
  • Joonis 3.7. Võlv- ja talasillused: a
  • kiilsilluse eestvaade, b – võlvsilluse lõige, c – kiilsillusena laotud esiküljega
  • talasilluse lõige, d ja e – kiil- ja võlvsilluste kivide kalde määramine, e) f) f
  • monteeritavatest sillustaladest silluse üldvaade, g – taladest silluse lõige
  • Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele)
  • Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale
  • Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded
  • Betoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded
  • Gaasbetoonväikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded
  • Mitmekihilised betoonist ja terasest seinad: kasutatavad paneelid
  • paneelide ankurdamine ja vuukide isoleerimine
  • Betoonpaneelid
  • välis- ja siseseinapaneelideks
  • sandwich-paneele
  • välisseinapaneelid
  • Sandwich
  • Joonis 3.16. Välisseinapaneelide omavaheline ankurdamine ja vuugi
  • hermetiseerimine
  • Joonis 3.17. Siseseinapaneelide ankurdamise ja vuukide monoliitmise lahendusi
  • Puitsõrestikseinte konstruktiivsed lahendused
  • Joonis 3.24. a – läbi korruste
  • jätkuvate postidega ja vöötaladele toetuvate laetaladega sõrestik; b – sõrestiku
  • ehitamine korruste kaupa; c – sõrestiku elemendid
  • välisviimistluseks
  • Sisevoodriks
  • Soojustuseks
  • Puitpalkseinad, palkide sidumine, kasutatavad seotised, avade
  • moodustamine
  • sõrestikseinad
  • püstpalkseinad
  • rõhtpalkseinad
  • varatakse
  • Joonis 3.21. Palkide varamine
  • lahtine vara; 2 – kinnine vara
  • Joonis 3.22. Palkseina nurgaseotised
  • pikknurk; 2 – lühinurk
  • Joonis 3.23. Palkide omavaheline sidumine salapulkadega ja ava
  • moodustamine
  • tenderpostid
  • kübarpakuga
  • freespalgid
  • R/b karkass-süsteemid, karkassielementide liited
  • Joonis 4.1. Karkassi põhiskeemid: a – ristkülikukujulise ristlõikega
  • korruspostkarkass, b – ümarristlõikega korruspostkarkass, c – ristkülikukujulise
  • ristlõikega jätkuvpostkarkass
  • Karkassi postid
  • Joonis
  • Raudbetoonkarkasside ehitami-sel kasutatavad konsoolidega postide tüübid
  • a) tööstushoonete postitüüp
  • b) avalike hoonete postitüüp
  • c) fassaadielemente kandev post
  • Karkassi riivtalad
  • Postide
  • ja riivtalade ühendussõlmed
  • Teraskarkassid, karkassielementide liited
  • Puitsõrestike süsteemid, elementide sõlmed-liited
  • Vahelagedele ja lagedele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • ülesandeks
  • komposiitkonstruktsioonina
  • Monteeritavad raudbetoonvahelaeelemendid ja nende valik
  • Õõnespaneelide toetamine, ankurdamine ja vuukide monoliitimine
  • Joonis 5.1. Eelpingestamata õõnespaneelide
  • toetamine ning ankurdamine ja paneelivahede monoliitimine
  • Monoliitsed raudbetoonvahelaed
  • Plaat Talad
  • Puidust vahelaed ja laed (talade toetamine ja ankurdamine, talade
  • vahetäide ja viimistlus)
  • kasutamist
  • õhukeste
  • seinte
  • vahekaugus
  • vahe
  • kaugus
  • Joonis 5.10. Puitvahelae lahendusi köetava ruumi kohal
  • auruisolatsiooni
  • Joonis 6.7. Puittrepp: a – astmelaua
  • ja varvaslaua ühendamine põsklauaga;
  • b – trepi loge
  • Põrandatele esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • Pinnasele projekteeritavate põrandate põhielemendid, hüdro-ja
  • soojaisolatsioon
  • Vahelagedele projekteeritavate põrandate põhielemendid - sooja
  • müra- ja tehnoloogiline hüdroisolatsioon
  • Küttega põrandate põhielemendid
  • Monoliitpõrandad
  • Põrandad rullmaterjalist
  • katte alus
  • kleebitakse
  • vaipkattega
  • Põrandad tükkmaterjalidest
  • Plaatpõrandad
  • Puitpõrandad
  • Parkettpõrandad
  • Tükkparkett
  • Kilp-ja laudparkett
  • Vaheseinad, neile esitatavad nõuded ja klassifikatsioon
  • Telliskonstruktsioonis vaheseinad
  • Plaatidest ja paneelidest vaheseinad
  • Sõrestikvaheseinad
  • Klaasist vitriinvaheseinad
  • Teisaldatavad lükand- ja voldikvaheseinad
  • Aknadele esitatavad põhinõuded ja liigitus. Avatäidete koosseis
  • Paaris- ja topeltraamidega puitaknad. Võimalikud konstruktiivsed
  • lahendused. Akende tihendamine
  • Plastik- ja metallraamidega aknad, võimalikud. konstruktiivsed
  • Akende paigaldamine ja tihendamine avadesse
  • Uste liigitus, ukseploki koosseis. Ustele esitatavad nõuded
  • Välis- ja siseuksed - konstruktiivsed lahendused
  • Eriotstarbelised, tule- ja suitsukindlad turvauksed
  • Katuse ülesanne. Katuse klassifikatsioon. Katuste minimaalkalded
  • sõltuvalt kattematerjalist
  • Sarikate liigitus, sarikate toetamine ja ankurdamine hoone
  • kandetarindidtele
  • Katuse isoleerimine ja tuulutamine kaldkatuste ehitamisel
  • Katused fermidel, liimitud taladel-raamidel
  • Katuse kavandamine ja ehitamine lainelistest tsementkiudplaatidest
  • paksus
  • pikkus
  • Kivikatuste kavandamine ja ehitamine
  • Plekk-katuste kavandamine ja ehitamine
  • liikumatuid kinnitusdetaile
  • lamavaltsidega
  • Deformatsioonivaltse
  • Plekk-katte lõpetamine
  • Katuslagede liigid ja põhielemendid
  • Ruberoidkatused - ühe- ja kahekihilised SBS-katted
  • Katuslae konstruktiivsed sõlmed: räästa ja parapeti lahendused
  • Läbiviigud ja deformatsioonivuugid lamekatustel
  • Ripplagede konstruktiivsed lahendused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
pdf
Hoone osad
67
doc
Hoonete konstruktsioonid - kliima
3
doc
Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2
102
docx
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid
103
doc
Inseneri eksami vastused 2009
638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
39
docx
Eelarvestamise projekt - LASTEAED
8
doc
Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !