Homo Habilis (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Inimese ja tema eelase võrdlus, evolutsioonitõendid

Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid

Ajalugu

3

doc

Kuidas maailm ja inimsugu loodi

4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vana

Ajalugu

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5

Ajalugu

7

ppt

Homo habilis ehk osav inimene

MariLiis Süld Kaili Virma  Kes? Füüsilised omadused Eluviis ja toitumine Pildid Allikad  Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 ­ 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 ­ 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi.

Bioloogia

67

pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Teine periood ehk neogeen jaguneb kaheks: 1. miotseen alg u 24 milj a tagasi 2. pliotseen alg u 5 milj a tagasi Kvaternaar jaguneb: 1. pleistotseen alg u 2 milj a tagasi Jääaeg 2. holotseen alg u 10 000 a tagasi, jääajajärgne aeg, kestab ka praegu  11 Inimese arenemisega seotud probleemid ja arusaamad Inimene kuulub imetajate klassi, hominiidide sugukonda, Homo perekonda. Inimene kuulub esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Inimlaste sugukonnas ainult üks liik ­ inimene. Primaadid pärinevad ühisest esivanemast umbes 70 miljonit aastat tagasi. Tegid läbi pika arengu, mille käigus osa liike suri välja, teised säilusid ja muutusid. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut nimetatakse hominisatsiooniks. Inimese arengu määrasid evolutsioonitegurid: 1

Ajalugu

29

doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

Esimene periood on kiviaeg, pikim ajajärk esiajaloos. Kiviaeg jaguneb kolmeks: paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg ja neoliitikum ehk noorem kiviaeg. See oli ajastu, mil tööriistade materjalina olid kasutusel mitmesugused kivimiliigid (nt tulekivi, kiltkivi), võimaluse korral obsidiaan ehk vulkaaniline klaas. Sel ajal leidis aset inimese eellaste arenemine Homo sapiensiks. Paleoliitikum algas umbes 2,5 miljonit aastat tagasi koos esimeste Homo liiki/perekonda kuuluvate olendite ilmumisega ning lõppes u 10000 aastat eKr. Lõpudaatumid on piirkonniti erinevad, näiteks Põhjamaades võib selleks pidada u 9000 eKr. Paleoliitikum jaguneb omakorda kolmeks: varapaleoliitikumiks, keskpaleoliitikumiks ning hilispaleoliitikumiks. Lühidalt võib öelda, et inimese arengus on palju ebaselget veel praegugi ning uurijad on paljuski eri meelt. Kindlad ollakse siiski selles, et inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist.

Ajalugu

86

docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Uusimal ajal on leitud, et hulkjalgsed ja putukad polegi lähisugulased(?) Tähendab, trahheedega hingamine on neil „leiutatud“ konvergentselt, kohastumisena eluks maismaal. Sarnane: üks paar tundlaid, suised, keha on lüliline 104. Sajajalgsete ( Chilopoda ) ja tuhatjalgsete ( Diplopoda ) erinevusi. Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Sada: mürginäärme ava, röövloomad; kere segmentatsioon homo või heterotroomne, Tuhat: detriidisööjad; kere pole jagunenud osadeks. 105. Putukate vaegmoone ja täismoone; erinevus meres elavate lülijalgsete moondest. Vaeg: muna vastne – valmik. kirbulised Täis: muna vastne nukk– valmik. Liblikalised, mardikalised. Meres elavad lülijalgsed: Vähilaadsed on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed (naupliused) arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täiskui vaegmoondega arengut.

Biosüstemaatika alused

98

docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (2)