Homeros Homerose kaks tähtsamat teost olid "
Ilias " ja "Odüsseia".
Neid kahte teost võib liigitada lausa maailma tähtsamate suurteoste hulka.
Need teosed teeb
eriliseks see,et need on kirjutatud ajal mil ilukirjandus polnud
veel nii tuntud.
"Ilias" ja "Odüsseia" olid aluseks kogu Euroopa literatuurile.
Faktide tõetruudus nendes raamatudes on üsnagi kaheldav kuna sellest kaugest ajast
12.sajandil eKr on ajalooallikaid vähe ja enamus asju on Homerose või eelnevate
pärimuse edasikandjate väljamõeldis.
Traditsiooniliselt on arvatud,et Homeros elas
Trooja sõja ajal ehk umbes 12.sajandil
eKr , kuid 19. ja 20. sajandite arheoloogilised avastused tõid maailma tõendeid,et
poeet nimega Homeros elas palju hiljem ehk 8. või 9.sajandil eKr.
Samuti tekib tunne,et "Ilias" ja "Odüsseia" oleks kirjutatud nagu erinevate isikute
poolt.
Homerose päritolu pole kindlaks tehtud.Tema kodulinnaks võis olla Smyrna,vana linn,
mis paiknes kreeklastele kuuluval
Aasia alal.
"Ilias" ja "Odüsseia" on oluliselt kujundanud Euroopa kirjandust ja euroopalikku
maailmapilti.Need kaks meistriteost on huvitavad ja tähtsad.
Teda peetakse 2 suure eepose “Ilias” ja
“Odüsseia”
autoriks . Praegu peetakse
mõlema eepose autoriks Väike-Aasias
Joonias elanud luuletajat. Ka arvati
ekslikult, et Homeros on jumalaid
ülistavate eepiliste luuletuste autor
( Homerose hümnid ) Pärimustes
kujutatakse Homerost pimeda raugana.
Homeros oli Vana-
Kreeka pime
laulik , ta
elas arvatavasti 8.
sajandil.Tema elu ja
tegevus pole teada,
osalt kaheldakse üldse
tema olemasolus,
pidades suurteoseid
kompositsioonilise
ebatasasuse tõttu
mitme autori tööviljaks.
Maailmakirjanduse raskemaid probleeme on "
Iliase " ja "Odüsseia"
saamislugu , mis üldiselt tuntud niinimetatud Homerose küsimuse nime all.
Kreeklased ise uskusid, et mõlemad
eeposed on täielikilt koostatud ja
koguni kirja pandud Homerose nimelise isiku poolt, keda nad kujutlesid
endile pimeda laulik- raugana, kelle sünni- ja surmapaiga ega aja kohta,
millal ta elas, neil polnud aga mingeid teateid. See vaade, mis kannab
unitaarlaste teooria
nimetust , püsis kõige uuema ajani, kuni XVIII saj. lõpul
saksa teadusemees Fr. A.
Wolf püüdis seda kummutada, väites, et
Kõik kommentaarid