Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused.......................................................................
Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof
nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu
Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid Eestis, ühingud ja korporatsioonid. Massilise küüditamise ajal 1941. aasta juunis saadeti vangilaagritesse ja
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste
..........................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks olen valinud antisemitismi ehk juudivastase poliitika.Valisin selle teema, sest see pole noorema põlvkonna hulgas eriti aktuaalne, kuid mind see väga huvitab.Olles ajalootundides sellest pisut kuulnud, äratas see minus suurt huvi.Leian, et inimesed peaksid olema sellega kursis ning austama holokausti ohvreid.Minule on olnud selle teemaga lähemalt tutvumine küllaltki emotsionaalne. Oikumeenilisel tasandil on olemas suhteliselt vähe tolerantsi.Tänapäeval ehk pisut enam kui näiteks sajand või pool tagasi.Õnneks on Eesti tolerantne riik.Meie riigi pinnal toimunud häbiväärsed kuriteod pole sooritatud meie initsiatiivil.Natsid on pitseerinud meid kaasosalisteks oma arrogantsetes tegudes.Eestis on ilmnenud antisemitismi suurel
Sissejuhatus 27. jaanuaril tähistatakse enamikes Euroopa riikides holokausti ohvrite mälestamispäeva. Samas ei tea paljud inimesed, mida holokaust tegelikult tähendab. Miks peab seda päeva tähistama? Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, genotsiidist? Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on rängem kuritegu kui genotsiid. Seda rakendati ainult kahe rahva juutide
Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda
.................................................................................................................................................................... 5 Holokaust ..........................................................................................................................................................................
1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised Juudi noorukid osutasid vastupanu Tartu tänavatel 11.september 1941 saksa okupatsioonivõimude poolt plaanipärane juudi rahvusest elanike hävitamine Keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis Järgnevatel aastatel toodi Eestisse juute ja hukati nad Kokku kannatas umbes 35 000 inimest, sh 10 000 juuti "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud. Mahalaskmised jätkusid ka talvel ja kevadel. Kogupaugud raksusid öösel ja päeval. Tankitõrjekraav aeti järk-järgult kinni, tuhandete inimeste ühishauale kasvas rohi
HOLOKAUST Sõna "Holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas "tuleohvrit" või siis "täielikku hävingut". Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad,
halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüdistab Hitler Saksamaa probleemides kommuniste ja juute, ning seletab, kuidas ta kavatseb need kõrvaldada. Hitler ja tema poliitiline partei ei varjanud oma rassistlikku lähenemist inimkonnale ega põlgust demokraatliku ühiskonna ja selle vastu. Natside jaoks ei olnud miski tähtsam kui rass
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni.
Vabatahtlikud paramilitaarsed üksused - tegelesid korra hoidmisega partei üritustel ja konkureerivate parteide ründamisega Põletati raamatuid Berliini suveolümpiamängudel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale 1935 - üldine sõjaväekohustus Nürnbergi seadused - seadus "saksa vere ja Saksa au kaitseks", kodakondsuseseadused ja riigilipuseadus. Juutidevastased seadused tulenesid "Mein kapfist" Kristallöö - üleriigiline juudipogromm, tapeti juute 3 Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel ja suuremad relvakonfliktid. Killustuv Euroopa Maailmasõja lõpptulemus - materiaalne kahju, uued piirikokkulepped, administreatiivsed ümberkorraldused, vaimne väljakutse (rahvuslik egoism ja materialistlik kasumijaht olid katastroofi algsed põhjused 20. sajand - masside sajand
Kokkuvõte...........................................................................................................................14 Lisad.....................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit
Ilona Vapper 10.A Holokaust Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli
Holokaust Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks.
2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval majja. Sealt väljudes polnud enam kahtlus, et
aprillis , nõukogude armee poolt hõivatud saksa koonduslaagrite arhiividest , teadis nõukogude juhtkond selleks ajaks , et 1935 kuni 1945 a. suri kõigis saksa koonduslaagrites , KÕIKIDEL PÕHJUSTEL kokku 403.713 kinnipeetavat (,,kaasa arvatud" kuus miljonit ,,holokausti ohvrit" ! ) . Peale nõukogude väejuhatuse teadsid sellest erinevad juudi uurijad , peale kelle ei lastud nende dokumentide juurde mitte kedagi . Kuid holokausti müüt oli sedavõrd kasulik nii nõukogude juhtkonnale , kui juudi uurijatele , et teda hoiti pühas saladuses peaaegu 50 aastat . Sellele ongi pühendatud inglise ajaloolase Vivian Birdi raamatuke (115 lk) , nimetusega ,,Auscwitz : The Final Count ,, , välja antud 1999 a. jaanuaris , 2000 a. mais ja juba peale autori surma -2006 a. oktoobris . Seda teost on võimalik ingliskeelsena tellida : The Barnes Review , Box 15877 , Washington , D C 20003
JUUDID Eiki Berg, Anna Verschik Juudid (heebrea jehudi, jidisi jidn) on rühm vanaheebrea rahvast lähtunud ja antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudes maades. sh Eestis. Juutide kauged esivanemad pärinevad küll Palestiinast (tänapäeva Iisrael), kuid viimased kaks ja pool tuhat aastat, alates Paabeli vangipõlvest (586 eKr) kuni tänapäevani, on selle rahva enamik olnud sunnitud elama võõrsil. Eestis elavad juudid kuuluvad askenazim-rühma (vrd heebrea Askenaz 'Saksamaa'). See nimetus tähistas algul Reinimaa ja Põhja- Prantsusmaa ning alates 14. sajandist kogu-Põhja- , Lääne- ja Ida- Euroopa juute. Askenazi kultuur hakkas kujunema varakeskaegsel Saksamaal ja selle põhiline kandja oli jidis - keskülemsaksa murrete alusel arenenud ning heebrea, romaani ja slaavi keelte komponentidega põimunud keel. Pärast Jeruusalemma Teise Templi hävimist 70. aastal kaotasid
humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal? Nõukogude Liidu eesmärk oli neisse laagritesse paigutada sõja- ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta sõjaaegseid koonduslaagreid Eesti territooriumil ja keda seal hukati. Eestis oli koonduslaagrid Jägalas, Murrus ja Tallinnas (Töö- ja kasvatuslaagrid). Neis hukati Eestis jäänud juute (umbes 1000), veel umbes 8000 inimest hukati mitte- rassilistel põhjustel, vaid süüdistatuna Nõukogude režiimi kuritegudes. Lisaks toodi Euroopast Eesti koonduslaagritesse hukkamisele veel 7500-7800 juuti. 6. Selgitage mõistet küüditamine. Inimeste sunniviisiline (ka vägivaldne) oma koduriigist välja vedamine. 7. Mis eesmärgil küüditati Eestist inimesi 1941.aastal ja mis oli selle tagajärg?
ja erinevaid ajaloonägemusi. Paljud asjasse pühendamatud kõrvaltvaatajad ja ka mitmed ajakirjanikud arvavad, et probleemi juured on sügaval piirkonna ajaloos. Käesoleva töö 3 ja ajalookäsitlusega püütakse tõestada, et konflikt on vähem kui sada aastat vana ja kaugem ajalugu pole otseselt tänapäeva vastuoludega seotud. Autori arvates esitavad juudid ja islamiusulised palestiinlased erapooletult vaatates võrdselt õigustatud nõudmisi ühele ja samale territooriumile, ehkki erinevatel religioossetel ja ajaloolistel põhjustel. Töös käsitletakse Iisraeli riigi sisest juutide ja palestiinlaste vahelist konflikti, mitte konflikti, mis arenes Iisraeli ja seda ümbritsevate Araabia maade (Egiptuse, Jordaania, Süüria, Liibanoni ning Saudi-Araabia ja Iraagi) vahel ja mida tuntakse kui Iisraeli-Araabia konflikti.
Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja ajal Teises maailmasõjas arvasid suurriikide juhid Stalin ja Hitler,et võivad endale kõike lubada. Neil mõlemal oli plaanis inimsoo muutmine,hävitades sellised inimesed,kes ühiskonnale nende meelest kasulikud pole. Mõlemad diktaatorid saatsid korda massimõrvu.Järgenvalt käsitlen kahte minu meelest suurimat inimsusevastast kuritegu Hitleri algatatud juutide holokausti ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamist Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel.1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal,
Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute. Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside kontrolli alla langenud aladele. Hitler ei sallinud juute juba 1920
suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut kahe nädala võrra (22jn41). Sõdivad r-d-
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi
Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on islamiusulistele kõige püham koht Meka ja Medina järel, ning Läänemüür ehk Nutumüür, mis on ainsaks järele jäänud osaks Juudi templist, mis hävitati roomlaste poolt 70. a. p. Kr
Maailmasõja aegne juuditapatalg on õõvastava näitena inimloomuse pimeda poole kohta avalikkuse mällu söövitatud. Samuti elab see mälestus siiani edasi inimestes, kes selle sõja ajal osutusid olema teine teisel pool okastraati. ... Juutidega seotud eelarvamused ja mõttestambid on aga salvestatud ühiskondliku mälu varjatumatesse soppidesse, kui kaastundest tiivustatud teadmine ajaloolisest diskrimineerimisest. Eestlane ütleb: "Oh sa igavene juut!" ja mõtleb ihnuskoid; kui keegi "kaupleb nagu juut", siis on mängus eriline kavalus ja visadus; "juudinina" tähistab suurt ja kõverat haistmisorganit; kui aga miski on ehitud nagu "juudi jõulupuu", siis on tegemist räige maitsevääratusega. Nende näidete näol on tegemist laenudega teistest kultuuridest, kus nimetatud müüdid mingil ajahetkel piisavalt aktuaalsed on olnud, kuna Eestis ajalooliselt mingit oma "juudiprobleemi" pole olnudki. Seda põhjusel, et siinne
Teine maailmasõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel" Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939- 1940 aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14juunil 1941aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise:
20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee konverentsile, et koordineerida Goeringi resolutsiooni täitmist. Juuli 100 000 juuti Varssavi getost saadeti Treblinka surmalaagrisse. Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid Juudi vastane reziim Juudid peavad kandma spetsiaalseid juudi märke. Keelati töötamine erasektoris. Keelati osta ja müüa tarbekaupu. Keelati ligipääs riigiasutustesse ja ühistransporti. Kaotati isikuvabadused. Juudid pidid loovutama kõik oma kulla ja hõbeda natsidele Juutide tapmine Juute hukati maha laskmise kaudu Juute hukati näljutamise kaudu Juute hukati teaduslike eksperimentide kaudu Juute tapeti mürkgaasidega Lõpptulemus
Kuid pole kahtlustiki, et mis vaateid tal juutide kohta ka juba poleks olnud, süvenesid need Viinis elades märgatavalt. Alates oma palkamisest Reichswehr'i agendiks kuni oma poliitilise testamendi kirja panemiseni 29. aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine. Juudi bolsevismi hävitamine sai varsti tema maailmavaate nurgakiviks. Üha uutes kõnedes hurjutas Hitler juute kõige õelamate sõnadega. Ta nõudis põhilist lahendust: "eemaldada juudid meie rahva hulgast". Et "tõkestada meie rahva laostamine", tuleb juudid eraldada koonduslaagritesse. 1924. aasta kevadel, kui Hitlerit süüdistati riigireetmises, kuna ta oli 1923. aasta 8.-9. novembril ette võtnud ebaõnnestunud putsikatse ja kuulutanud Müncheni Bürgerbräukeller'is välja rahvusliku revolutsiooni lootuses tõugata võimult Reich'i valitsus, rääkis Hitler kohtule, et ta oli tahtnud olla vaid marksismi lammutaja, ja kinnitas ühtlasi, et natsiliikumisel on vaid üks
puudutavaid seadusi näiteks ei sööda sealiha ega verd. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine, mis algab reedel päikeseloojanguga ja lõpeb laupäeva õhtul. Pereema õnnistab ja süütab kaks sabatiküünalt, pereisa õnnistab ühisel söömaajal võetavat leiba ja veini. Söömaaega alustatakse ja lõpetatakse palvetamisega. Sabati ajal kehtib arvukalt ettekirjutusi, mis keelavad töötegemise. Õigeusklikud juudid täidavad sabatiseadusi väga täpselt, kuid vabameelsed juudid teevad neis järeleandmisi. Hoolimata paljudest kitsendustest on sabat juudi jaoks rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha (ibid, lk 100). Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate religioossete suundumuste juures oma pärimust mööda. Juudi pärimuse järgi tulevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
