50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspu
Õppematerjali autor
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini.
Holokaust Holokaust II maailmasõja ajal natside poolt juutide vastu toime pandud genotsiid Kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda` Hinnanguliselt hukkus 6 miljonit juuti Vahel kasutatakse seda terminit ka üldiselt natside poolt toime pandud sõjakuritegude kohta nt mustlaste, sõjavangide, tsiviilisikute, homoseksuaalide, puuetega inimeste jne tapmine. Neid hukkus umbes 10-11 miljonit. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse 27.jaanuar Lõppes 1945. aastal Saksamaa kaotusega II maailmasõjas Kristallöö 9-10. november 1938 Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri v
Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt okupeeritud aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja inimkaotuseid. Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. Holokaust: Adolf Hitler ja tema juhitud natsionaalsotsialistid käsitasid juute ühe Saksa rahva põhivaenlasena. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal algas Saksamaal riiklikult organiseeritud juutidevastane vägivald. Mitme seadusega piirati juutide kodanikuõigusi, neil keelati astuda riigiteenistusse ning
Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt okupeeritud aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja inimkaotuseid. Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. Holokaust: Adolf Hitler ja tema juhitud natsionaalsotsialistid käsitasid juute ühe Saksa rahva põhivaenlasena. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal algas Saksamaal riiklikult organiseeritud juutidevastane vägivald. Mitme seadusega piirati juutide kodanikuõigusi, neil keelati astuda riigiteenistusse ning
Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt okupeeritud aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja inimkaotuseid. Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. Holokaust: Adolf Hitler ja tema juhitud natsionaalsotsialistid käsitasid juute ühe Saksa rahva põhivaenlasena. Pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal algas Saksamaal riiklikult organiseeritud juutidevastane vägivald. Mitme seadusega piirati juutide kodanikuõigusi, neil keelati astuda riigiteenistusse ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid