50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
p2evakoer
Õppematerjali autor
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk:
administratsioon. Valitsusvälised organisatsioonid (VLO): Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, TA Looduskaitse komisjon, Loodusuurijate Selts (LUS), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn), Balti Keskkonnafoorum, SA REC Estonia, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. Eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeerimine on demokraatlik, avalik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise
keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25 meetrist lendoraval, 500 meetrini kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Näiteks: kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn, säga, atlandi tuur.
........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28
........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28
pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem. Kõigi kolme imetajate liigi kaitse eesmärk on suurendada liigi isendite arvukust ja tagad jätkusuutlikus 95. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 96
pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem. Kõigi kolme imetajate liigi kaitse eesmärk on suurendada liigi isendite arvukust ja tagad jätkusuutlikus 96. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97
pesapaiku. Käsitiivalised armastavad pesapaikadena vanu maju, keldreid ja parke, peaasi et niiske ja piisavalt hämar. Nende kolooniaid ei tohi häirida, igasugune tööstuslik ja majanduslik tegevus on keelatud. Inimeste liikumisele on kehtestatud ajutised piirangud. Hülged poegivad eesti vetes asuvatel saartel ja laidudel. Aga hoolimata kaitsest on hüljeste arvukus vähenenud märgatavalt. Inimtegevus häirib poegimise ja imetamise ajal kõige rohkem. Kõigi kolme imetajate liigi kaitse eesmärk on suurendada liigi isendite arvukust ja tagad jätkusuutlikus 96. Kuidas kaitsta nahkhiirte suvekolooniaid parkides? Millised on nende elupaikade nõuded? Suvel elavad käsitiivalised parkides olevates puuõõntes, keldrites ja igasugustes varjualuste, kus tuul ei tõmba ja on kaitse liigse päikese eest. Parkides tuleb hoiduda kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 97
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid