Hitler ja Mussolini (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Fašism

mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega ­ kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 1922­1943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks omane just Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja sundis seetõttu neid nimetada fasistideks. Olemus

Ajalugu

15

odt

FAŠISM

..................................................................................4 Fasism kui reziim ja diktatuur........................................................4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek.......................................................7-8 Itaalia fasismi tunnusjooned.................................................8-9 Fasismi sümbolid...........................................................................9 Hispaania kodusõda......................................................................9 Antifasism........................................................................

Ajalugu

126

doc

Politoloogia konspekt

Uut tüüpi inimese loomine- oluline ühiskonna tervik ja indiviid kui selle osa. Nietzsche filosoofial väga suur mõju fašismi kujunemisele. Saksa rass on võrdeline Nietzsche üliinimesega ning peamiseks mureks on see, et ei seguneks teiste rahvastega. Samuti on fašismile  7 mõju avaldanud Darwini olelusvõitluse teooria- loomuliku valiku printsiip- Hitler: sõda on kogu elu muutmatu seadus; võit on tugevate jaoks, nõrgad peavad kaduma. Mussolini- sõda on meestele sama, mis naistele rasedus. Usu, kuuletu, võitle! Juhi printsiip. Fašism on kriitiline võrdsuse idee suhtes, pooldatakse tugevat hierarhiat. Ühiskond jaguneb kolmeks: juht, kelle võimus ja õigsuses ei kahelda; eliit(meessoost), keda iseloomustab heroism ja võime end ohverdada; mass, kes vajab juhtimist. Juhil on vahetu side rahvaga läbi oma partei

Politoloogia

128

docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia

290

pdf

Holokaust

 13 1918–1921 – Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid:

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

95

doc

Mein Kampf

Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga.

Saksa ajalugu

Kommentaarid (0)