10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Michelis
Õppematerjali autor
Historitsistlik arhitektuur Tiiu Saame 11.A 19. sajand · Algas linnastumine · Transpordi areng · Tekkisid uued sidevahendid telegraaf ja telefon · Valgustus - gaasilaternast elektrini Historitsism · Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest. (1) · Peamised liigid on neogootika, noorrenessanss ja neobarokk. (1) · Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat. (2) Neogootika · Prantsusmaal õhutas huvi neogootika vastu Eugene Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3) · Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´. Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry (1795 1863).
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Grete Jeltsov Historitsism Referaat Juhendaja: Raimond Lepiste Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Historitsistlik arhitektuur...............................................................................................3 Neogootika maailmas...............................................................................................4-5 Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel...................................................................5-6 Neobarokk...................................................................................................................6 Eklektika..........................................
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pid
Seda kõike tingis rahulolematus kaasajaga, romantikud pettusid valgustuses, pidasid tähtsaks hoopis tundeid ja instinkte. Hinnatakse kunstniku eneseväljendust, originaalsust. Romantistid rõhutavad, et kunstnik pole käsitööline, vaid ühiskonnas erilise seisundiga loovisik. Naeruvääristavad ühiskonnareegleid, saab alguse kunstnike boheemlus. Romantikuid ühendab ellusuhtumine, vormikäsitlus on erinev. Tekkis uus pargistiil inglise park. (William Kent) Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur võttis eeskujuks antiikehitisi. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Ei nõutud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju. Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetrilisus. Fassaadidest pidulikud ansamblid
õilis lihtsus ja vaikne suurus. 7. Kuidas periodiseeritakse klassitsismi üldiselt Prantsusmaal? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u 1820 ampiirstiil 8. Kuhu ihaldasid ajas või ruumis romantikud? Minevikku, keskaega 9. Kas romantismil oli olemas ka kindel stiil või oli see pigem ellusuhtumise küsimus? Pigem ellusuhtumises Klassitsistlik arhitektuur 1. Milliseid ehitisi võtsid klassitsismi ajastu arhitektid eeskujuks? Antiikehitised 2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd üha kasvas? Kuidas nim temast lähtunud arhitektuuristiili? Andrea Palladio - 3. Milliste ehitisosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib olla klassitsistlikus stiilis? Lihtsuse sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati ümarkaari ja kuppelehitisi, kolossalorder, sammasportikus. 4
Inimesed on elegantsed ja puised. Õrnad pintslilöögid. Pastelsed toonid. 17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid