Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hippokrates Kreeka arsti – meditsiinitedus (0)

1 Hindamata
Punktid
Hippokrates Kreeka arsti – meditsiinitedus #1 Hippokrates Kreeka arsti – meditsiinitedus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadrisant12 Õppematerjali autor
Hippokrates oli kreeka arst.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Antiik-Kreeka teadused

Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad teoreemide sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Meditsiin oli kõige rohkem seotud vaatlustel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on peetud kuulsat arsti Hippokratest (5-4 saj.). Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigust selgitada looduslike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla ­ vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Vana Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll

Vana-Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll Praeguse aja Euroopa ja ühtlasi ka terve maailma kultuur on paljuski pärit vanast Kreekast. Kreeka kultuuri ainulaadsus ja vastuvõetavus maailmale avaldus esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka

loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nad ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Seega sai matemaatikast alles Kreekas teoreetiline teadus. Meditsiin See teadusharu oli kõige rohkem seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks oli hiljem peetud 5.-4. sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Kui suur osa sellest teosest pärineb tõesti Hippokrateselt ja mis on hiljem lisatud, seda ei saa tänapäeval enam kindlaks teha. Teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla - vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis

Kunstiajalugu
thumbnail
22
odp

Kreeka filosoofia ja filosoofid.

Illar Metsalu Kreeka filosoofia ja filosoofid Põltsamaa Ühisgümnaasium 10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve ­ see, mis on olemuselt hea, voorus ­ see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna

Filosoofia ajalugu
thumbnail
12
doc

Meditsiini ajalugu konspekt

võitlus nelja kehavedeliku vahel. Hambraravi Kesk-Uus aeg Hamba-igemehaigused põhjustatud ussidest, tõukudest. Uuritud muumiate lõualuud ­ raske lõualuu põletik. Kõrged hügieeninõuded tänu religioonile vasknõud (igapäevane pesu), riiete igapäevane pesu. Toimunud ajuoperatsioonid. Meditsiinilised teadmised suuliselt isalt pojale. Arstid pidid vastutama oma tegude eest ­ surmanuhtlus. Egiptus mõjutanud Kreeka ja Araabia meditsiini. *ravi ainult ülikutel ja rikastel. Sumerid Mesopotaamia alal. Kultuuridest vanim. 4-2 aasta tuhat. Meditsiin tekkis templite ümber. Teated kiilkirjas savitahvlitel. Retseptide kogum: 1) mähised (8 retsepti) 2) seespidine ravi (3 retsepti) 3)välispidine ravi (4 retsepti). Sumeri arstid kasutasid ravimtaimi: sinep, nulg, mänd, tüümian, ploomid, pirnid,

Meditsiini ajalugu
thumbnail
2
doc

Filosoofia Aniik-Kreekas

õpilased. Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Tema õpilased arendasid õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks on hiljem peetud 5.-4. saj. eKr elanud kuulsat arsti Hippokratest. Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ning püüab haigusi põhjendada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus ­ nn Hippokratese vanne ­, mis kohustab arste igas olukorras võitlema patsientide elu ja tervise eest.

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka kordamine

Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis ­vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun