Margit Keldo
MF II KÕ
HINNASÕDA
Hinnasõja aluseks on võetud järgmised andmed:
Minu firma Konkurendi firma
Müügikogus 960 000 000 tk Müügikogus 1 296 000 000
tk
Turuosa hetkel 40% Turuosa hetkel 60%
Püsikulud 500 000 000.- Püsikulud
500 000 000.- Muutuvkulu 500.-/tk Muutuvkulu 400.-/tk
Kulu 1 toote kohta 1 125.- Kulu 1 toote kohta 817.-
Kogukulu 900 000 000.- Kogukulu 980 000 000.-
Kasum 60 000 000.- Kasum 316 000 000.-
Langetasin müügihinda 50.- võrra igas etapis. Ainukeseks
positiivseks tulemuseks oli turuosa kasv 4% võrra. Alljärgnevatel
joonistel on näha, et kõik ülejäänud näitajad muutuvad
ebasoodsamas suuna nii minu, kui ka konkurendi jaoks. Suurema turuosa
tõttu suudab konkurent sõja edukamalt üle elada ning ka mõnevõrra
madalama hinnaga müües kasumit säilitada.
Sarnased graafikud joonistusid ka püsikulude vähendamise ja
muutuvkulude suurendamise korral. Püsikulude suurendamine ja
muutuvkulude vähendamine lubas küll mõnevõrra kauem vastu pidada,
kuid sõja lõpptulemust see ei muutnud.
Järelikult võib hinnasõda pidada edukalt ainult suurema turuosaga
ettevõte veel suurema turuosa nimel. Madalama turuosaga ettevõtte
peab leidma kõigepealt rahalised vahendid sõjas ellujäämiseks
ning seejärel suutma oma turuosa suurendada näiteks
dumping-hindadega, mille puhul on alati oht, et tarbijad hakkavad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Margen Jürgens
Õppematerjali autor
2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest v�i majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata m��ramata allikatest Konsolideeritud laekumistega seotud laekumistega seotud laekum
51- Omanik/FI 10- E v�i ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, �hiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 J�geva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 J�geva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 J�geva 46,70 38,00 0,00 84,70 0,5
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad K�ibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 N�uded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 N�uded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud n�uded 185 844 23 704 25 455 Intressin�uded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud l�hiajalised n�uded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 247 897
I aasta II aasta Kas ettev�te hakkab/on registreeritud k�ibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti m��gi osakaal k�ibest (kui suur osa m��giarvetest laekub j�rgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse p�hivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside t�itmise juhend 1. T�ita �ra "Algandmed" lehel k�ik rohelise taustaga lahtrid! 2. T�ita �ra "Tooted" lehel k�ik andmed! NB! Sinisega t�idetud lahtrid on n�itlikud ja neid saab muuta! 3. T�ita �ra "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. T�ita �ra "Kassavood" lehel t�hjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese 12 kuu kohta. Kuude nimetusi saab mu
EESTI MAA�LIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude d�naamika 2000-2011 Koostaja: �li�pilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimust�� eesm�rk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude d�naamikat Eestis. Esmalt t�lgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi p�hi�lesanne, selle p�hivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimust�� k�igus vaadeldi ja v�rreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate l�ikes ning anal��siti neid. Uurimust�� materjaliks kasutati suurel m��ral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehek�lgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve on riigi �he aasta raha ja muu finantsvara sissetu
TALLINNA TEHNIKA�LIKOOL Majandusteaduskond �rikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara �ppetool ISESEISEV T�� �PPEAINES "ETTEV�TTE MAJANDUS�PETUS" �RIPLAAN O� Klaasimaailm �ridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUV�TE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEV�TTE �LDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEV�TTE MISSIOON JA �RIIDEE 4
TALLINNA TEHNIKA�LIKOOLI K�RGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainet�� �ppej�ud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. M��giplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 T��j�u plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise �ldkulude plaan ja �ldkulude v�ljamaksete prognoos 13 4. Toote�hiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja m��gi
Tiitelleht Õppeasutus Aine Töö Teostaja: Matrikli nr Rühm Kuupäev Page 1 Tiitelleht Tallinna Tehnikaülikool Informaatika II 14.3.14 Page 2 Leida pühade kuupäevad ja nende nädalapäevad; pühade arv kuude ja nädalapäevade kaupa. Valemid peavad kehtima suvalise aastaarvuga. Pühad aastal 2017 Püha Kuu # Päeva #Kuupäev antud aasNädalapäeva # Kuu # uus aasta 1 1 1.01.2017 7 1 vabariigi aastapäev 2 24 24.02.2017 5 2 kevadpüha 5 1 1.05.2017 1 3 võidupüha 6 23 23.06.2017 5 4 jaanipäev 6 24 24.06.2017 6 5 taasiseseisvumispäev 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid