1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad
HINNAKUJUNDUSE VÕIMALUSED TURUNDUSES JA SELLEGA SEONDUDA VÕIVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Hind on kergesti muudetav ja oluline turustusvahend. Hinnakujundus on aga paljudele ettevõtetele probleemiks. Sellega tegeldakse küll pidevalt, kuid efektiivset hinda kujundada alati ei suudeta. Hind on vaieldamatult peamisi turundusotsuseid igas äris! Samal ajal on nn suures turunduses täheldatud teatud vastuolu: kui teadmised ülejäänud turunduskompleksi elementidest (toode, turunduskommunikatsioon ja müügikoht) on aegade jooksul süvenenud, siis hinnakujundust on kaua aega ignoreeritud.
. …………………………………………………………………………………….. 3. Kui tootmismaht kahaneb, siis ühiku muutuvkulud: (a) kahanevad samuti, (b) vähenevad, (c) jäävad samaks, (d) mitte ükski eelnev variant pole õige. 4. Millistes tingimustes on turu hõlvamise (“suure turuosa”) strateegiat sobiv kasutada (rohkem kui 1 õige vastus) (a) nõudlus on elastne (b) toode on iseloomult massturundusele sobiv (c) konkurentide sissetung on tõenäoline (d) kiire raha sissekasseerimine turult on tähtis (e) meil on patent, mis kaitseb konkurentide turule tungimise eest (f) toode on väga ego-tundlik 5. Tarbijate väärtustaju ostu sooritamisel ei mõjuta (a) kaubamärgi maine (b) kaupluse maine (c) eelmised makstud hinnad (d) baashinnad
9 3 HINNAKUJUNDUSSTRATEEGIAD.................................................................................. 10 3.1 Hinnakujundusstrateegiad...............................................................................................10 3.2 Omahinna vähendamise võimalused...............................................................................10 3.3 Müügikasumi kujunemine...............................................................................................10 4 HINNAKUJUNDUS TURUKOMPLEKSIS.........................................................................12 5 PSÜHHOLOOGILINE HINNAKUJUNDUS....................................................................... 13 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 15 SISSEJUHATUS
Turunduse areng Turunduse arengu ajastu etapid: Kaubanduslik ajastu – kaubavahetamine; vahendajad; vahetus väikestes kogustes; lõppes tööstusrevolutsiooniga; tekkisid suured tehased; isevarustamine Tootmisajastu – toodetakse palju; hinnad langevad; linnastumine; transpordiareng; tarbija vajadused polnud tähtsad; tööstuse areng Müügiajastu – sunniti klienti toodet ostma; konkurents ei olnud tihe; kliendi soove ei arvestatud; tootmisvõimalust oli rohkem kui kunagi varem; aktiivne, agressiivne müük Turundusosakonna ajastu – tarbja vajaduste väljaselgitamine; pikaajaliste plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida
Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Turupotentsiaal on turu võime maksimaalselt osta. Turunõudlus- palju tarbijad tahavad seda osta. Turuosa arengupuu (peab joonistama! Vt. Raamatust või maili pealt!) 3. Turu atraktiivsuse hindamine ja kasvuvõimaluste analüüs. Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja tegurite rühma:
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu Turundus-ettevõtte ajastu ajastu Isevarustamine Nõudlus ületab Pakkumine pakkumise ja nõudlus Pakkumine on võrdsed ületab Pakkumine
toodete arvuga Tooteseeria on liiga lühike kui kasumit saab suurendada sinna toodete lisamisega ja liiga pikk kui kasumit saab suurendada toodete eemaldamisega. Tooteseeriat saab venitada ehk ettevõttes suurendab tooteseeriat väljapoole senise tooteseeria piires. Venitada saab ülespoole, kui toodete mainet soovitakse muuta paremaks ja eksklusiivsemask. Venitamine allapoole , kui lisatakse tooteid mis on odavamad ja lihtsamad või kehvema kvaliteediga. Põhjuseks on katmata turg ja tahetakse konkurentidest ette jõuda. Võib venitada ka mõlemale poole korraga kui ettevõtte sortiment on keskel, seega lisatakse hinnalt odavammaid ja eksklusiivsemaid tooteid. Tooteseeria täiendamine, tähendab et tootesarja piires lisatakse uusi tooteid aga sihtsegment jääb samaks. Oluline on jälgida et tooteid ei tekiks liiga palju, sest see võib tarbijad segadusse ajada. Lisatavad tooted võiksid olla olemasolevatest märgatavalt erinevad. Bostoni maatriks
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.
.....................................................................................................2 1.1 Omahinna vähendamise võimalused.................................................................................3 1.2 Müügikasumi kujunemine.................................................................................................3 Ostjate hinnatundlikkus..........................................................................................................4 Hinnakujundus turunduskompleksis......................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu...........................................................................................................7 Hinnakujundus turunduses Hind on kergesti muudetav ja oluline turustusvahend. Hinnakujundus on aga paljudele ettevõtetele probleemiks. Sellega tegeldakse küll pidevalt, aga efektiivset hinda kujundada alati ei suudeta.
! Tootmiskontseptsioon-Tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on suhteliselt odav.“Tooda!” oli ettevõtja motoks 100 aastat tagasi. Tootekontseptsioon-Tarbija ostab kvaliteetseid ja oma hinda väärt kaupu. Pakkuja suunab energia tootearendusse, turustamine ja tarbija rahuldamine pole eriti oluline. Andke ostjale valida! Müügikontseptsioon-ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid. Tarbijad ostavad üksnes seda, mille vastu müüja suudab huvi äratada! Turunduskontseptsioon: eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskontseptsioonis tuginetaksese tarbijate vajadustele ja nõuete väljaselgitamisele ning rahuldamisele. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- ettevõte peab saavutama oma eesmärgid tarbijate
inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida
Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad turul. Turunduses vaadeldakse müüjaid kui tootmisharu ja turu moodustavad ostjad. Müüjad ja ostjad on omavahel ühendatud nelja vooga
Hind Definitsioonid: Hind –rahasumma, mille eest ollakse valmis kauba või teenuse kalkulatsiooniühikuks (veonduse puhul reis, reisijakilomeeter, tonn, tonnikilomeeter, saadetis, SKU) võetud kogust ostma või müüma Hind (2) – turusignaal, mis sunnib turuosalisi oma ressursse optimaalselt kasutama, kuna ressursid on alati piiratud, isegi need, mida me peame ammendamatuteks – õhk, vesi, maa. Hinnakujundus ( hinna kujundamine) – protsess, milles kujunevad kaupade või teenuste tegelikud ostu-müügihinnad konkreetsetes majanduslikes oludes. KONKREETSE KALKULATSIOONIÜHIKU HINA EI KUJUNDATA, VAID KALKULEERITAKSE! Hinnaarvutlus (hinna kalkuleerimine) – Kauba-või teenuseühiku hinna kindlakstegemine vastava eeskirja kohaselt toimuva arvutuse tulemusena: - Tehakse kindlaks kauba tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud
müügivõimalused. · Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust. 3. SIHTTURUNDUS Eristatakse massturundust, mis põhineb masstootmisel ja turustamisel ning sihtturundust, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid (segmendid), 5 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik arvestada üksikute tarbijatega. Seepärast tuleb uurida, kas tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased (homogeenne turg) või täiesti erinevad (heterogeenne turg). Viimasel juhul vajab turg segmentimist. Selleks jaotatakse koguturg
lähtealus, 2. fookus, 3. vahendid 4. eesmärgid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja- lähtealus (tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused) 2. Tootja võimalused- fookus 3. Kättesaadavus, madal hind- vahendid 4. Kasum mastaabisäästult- eesmärgid Tootekontseptsioon: 1. Toode- lähtealus 2. Toote omadused- fookus 3. Tootearendus ja kvaliteet, innovatsioon - vahendid 4. Kasum kvaliteedilt- eesmärgid Turunduskontseptsioon 1. Turg - lähtealus 2. Tarbija vajadused ja soovid - fookus 3. Juhitud turundus (4P mudel)- vahendid 4. Kasum kliendi rahulolult- eesmärgid Müügikontseptsioon 1. Firma- lähtealus 2. Tooted- fookus 3. Müük ja reklaam- vahendid 4. Kasum käibe kasvult- eesmärgid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon 1. Ühiskond 2. Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid 3. Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus 4
eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N
See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest. 3) kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus. Turumajanduse olemus Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle
Strateegiat seostatakse sellega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise. Strateegia võib olla nt mingi kliendirühm (meie strateegia on need kliendid), tegutsemisviis, brändiassotsatsioonid jne. Taktika aitab strateegiat ellu viia. Nende kahe vahele ei ole alati kuigi lihtne piiri tõmmata. Taktika on strateegia sees. 12) Turuosa - Üldlevinud käsitluse järgi näitab ettevõtte turuosa, mitu protsenti vaatlusaluse turu nõudlusest vastav ettevõte rahuldab. 13) Nõudlus - Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Põhimudelid: 1) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks 3 Klassikaline turundusmeetmestik koosneb neljast elemendist – toode, hind, turustus ja toetus. Kõik need elemendid on omavahel väga tihedalt seotud ning ühte puudutavad otsused
nii tegevusvaldkonna, kliendi-, konkurentsi- kui ka tooteanalüüsi. Kasutus: Detailne ettevõttesisene ja –väline situatsioonianalüüs Minevikus püstitatud eesmärkide saavutatuse hindamine ja praegused turundustegevused Tuleviku võimaluste ja ohtude analüüs Ülesehitus: SWOT Ettevõtte väline analüüs (ohud ja võimalused) Äri- ja majanduskeskkond Turg, kliendid ja tooted Konkurendid Ettevõttesisene analüüs (tugevused ja nõrkused) Senised tulemused ja eesmärgid Turundustegevused ja –ressursid 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus Turunduseesmärgid, -strateegia, -infosüsteem, -planeerimine, -kontroll, -efektiivsus, kasum 10. Mis on turundusplaan, millistest osadest koosneb ning milleks
! Tootmiskontseptsioon- Tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on suhteliselt odav. "Tooda!" oli ettevõtja motoks 100 aastat tagasi. Tootekontseptsioon- Tarbija ostab kvaliteetseid ja oma hinda väärt kaupu. Pakkuja suunab energia tootearendusse, turustamine ja tarbija rahuldamine pole eriti oluline. Andke ostjale valida! Müügikontseptsioon ettevõte võib suurendada oma müügikäivet ja kasumit, kasutades paremaid müügivõtteid. Tarbijad ostavad üksnes seda, mille vastu müüja suudab huvi äratada! Sotsiaalse turunduse kontseptsioon ettevõte peab saavutama oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu, ilma, et halveneks ühiskonna kui terviku heaolu. Suhtlusturunduse kontseptsioon tähistab personaalset suhtlust, individuaalset lähenemist ja teenindamist. Tunne ja hoia klienti! Väärtuspõhise turunduse kontseptsiooni lähteks on omanik, aktsionärid, fookus on väärtuse loomisel,
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetamaa nende eelisete vastu, mida ühe toote omamine või kasutamine pakuvad, või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hind on turukompleksi ainus element, mis otseselt mõjutab tulusid: 4p-st ainuke positiivne. Hinnapoliitika sisetegurid: firma turunduseesmärgid ja strateegiad, kulud, hinnakujunduse firmasisene organisatsioon. Mida selgemini on määratud firma eesmärgid, seda lihtsam on hinnakujundus. 1. Eksistentsi kindlustamine- kui firmal on liigsed võimsused, karm konkurent, muutlik nõudlus vms peab ta opereerima madalate hindadega lootused, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2. Jooksva kasumi maksimeerimine- hind mis annab maksimaalse kasumi 3. turuliidriks pürgimine- kulude vähendamine, suurim perspektiivne kasum 4. kvaliteediliidriks pürgimine- kõrge hind mis katab uurimis-ja arendustöö kulud. 5
hinna kujundamise problemaatika, teavitamise ja veenmine problemaatika Turunduse funktsioonid: müük, realiseerimine, ost, müügi-eelne ja järgne teenindamine, reklaam, avalikkusega sidemete loomine, transport, standardiseerimine, turunduse finantseerimine, riski vähendamine. 3. Sihtturunduse olemus On massturundus ja sihtturundus. Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile. Kui tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased, siis on homogeenne turg ja kui täiesti erinevad, siis on heterogeenne turg. Viimasel juhul vajab turg segmenteerimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks. Saadud segmentide hulgast valitakse sihtturud. Lõpuks tuleb sihtturul luua pakutavale kaubale parim positsioon. Sihtturunduses võib eristada 4 põhietappi:1. Turu määratlemine, 2
D ajast, mis ettevõte antud turul tegutseb; D sihtturule sisenemise meetodist; D firma poolt rakendatavast tehnoloogiapoliitikast ja innovatsioonide tasemest; D ettevõtte ja tütarfirma tehnoloogilisest seotusest. Turu-uuringu probleeme: D liiga üldised hinnangud ja probleemide selge määratlemise asemel nende hägustumine; D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem; D liigne turu-uuringu meetodite tähtsustamine loomingulise lähenemise asemel;
Kordamisteemad 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus: Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust
Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
· Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta · Ressursside väärtuste kohta · Tootmiskulude kohta Hinnad moriveerivad: 1) Ettevõtjaaid 2) Tarbijaid 3) Ressusiturge (tööjõu hind) Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem Motiiv millegi tegemise ajend Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
