Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises arengufaasis on toote turg (tekkiv, kasvav, stabiliseeruv, kahanev) ?
  • Kus on minu toodete koht Bostoni maatriksis (nn. "loomaaia maatriksis) ?
  • Kes teeb hinnaotsused ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused 2011
Hinnapoliitika ja strateegia MS.0283
  • Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks
    Laiemas käsitluses ( majandusteoorias ) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses.
    Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest.
    K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu.
    Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks:
    • Hind tarbija seisukohalt
    • Hind tootja seisukohalt
    • Hind ühiskonna seisukohalt

    Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar , teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne).
  • Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv
    Lühiajalised muutused: hinna “turgu korrastav funktsioon”
    Pikaajalised muutused: hinna “juhtiv” e. “ümberpaigutav funktsioon”
    Me võime summeerida nõudluse-pakkumise nihete ja hinnamuutuste käigu järgnevalt:
    • Nõudluse kasv viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse suurenemisele.
    • Nõudluse vähenemine kajastub tasakaaluhinna languses ja tasakaalukoguse vähenemises.
    • Pakkumise kasv viib tasakaaluhinna langusele ja tasakaalukoguse tõusule.
    • Pakkumise vähenemine viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse vähenemisele.

    Sellist tasakaaluhinna käiku nimetatakse hinna turgu korrastavaks funktsiooniks.
    Majandusanalüüsis eristatakse pika- ja lühiajalist periood: Perioodid pole otseselt seotud mingi erilise kalendaarse ajaga . Need terminid viitavad vaid ajale, mis kulub tarbijail ja tootjail reageerimiseks tasakaaluhinnale.
    Näited:
    1. Lühike ajaperiood
    a. Periood, millal juba turul tegutsevad tootjad vastavad tasakaaluhinna muutustele, paigutades ümber teatud ressursid (töötajate tööaeg ja tooraine ). Sellist lühiajalist kohandumist müüjate poolt võib vaadelda kui liikumist samal pakkumise kõveral.
    b. Periood, millal juba olemasolevad ostjad reageerivad tasakaaluhinna muutusele, suurendadesvõi vähendades nõutavat kogust. Ka tarbijate poolt on tegemist liikumisega mööda teatud kindlat nõudmise kõverat.
    Hinna turgu korrastav funktsioon ilmnebki lühiajalises perspektiivis.
    2. Pikk ajaperiood.
    a. Periood, mille vältel uued tootjad sisenevad või endised tootjad lahkuvad turult . Periood on piisavalt pikk, et olemasolevad müüjad jõuaks võtta vastu otsuseid kapitaalsete ressursside (tootmisvarad, tehased, sisseseaded) ümber paigutamiseks. Pikaajaline kohanemine väljendub pakkumise kõvera nihkes.
    b. Aeg, mille jooksul tarbijad reageerivad tasakaaluhinna muutustele vahetades oma
    tarbimiseelistusi ja ostuharjumusi. Ostjate pikaajaline kohandumine väljendub nõudluse kõvera nihkes.
    Pikaajalises perspektiivis on hinnal turgu (ressursse ) juhtiv funktsioon.
  • Hinnakujunduse roll turunduses (strateegilise ja taktikalise lähenemise dilemma )
    • Hind on ainuke turunduskompleksi element, mis toob tulu.
    • Turunduse põhikontseptsioon on vahetus – see ei leia aset, kui müüja ja ostja ei lepi kokku tehingu väärtuses.
    • Hinnakujunduse vahendusel taotletakse turunduse põhieesmärkide saavutamist (turuosa ja kasum,vahendajate motiveerimine , uute turusegmentide vallutamine jne).
    • Hinna-alased otsused omavad kohest mõju äritegevusele.
    • Hinnastrateegia ja –poliitika peavad vastama tootele, müügi toetamisele ja jaotuskanali strateegiatele.
    • Hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või kommunikatsiooniteadet.

  • Hinna eriline koht turunduses ja hinnapoliitiliste otsuste piirangud
    • Hind on ainuke turunduskompleksi element, mis toob tulu.
    • Turunduse põhikontseptsioon on vahetus – see ei leia aset, kui müüja ja ostja ei lepi kokku tehingu

    väärtuses.
    • Hinnakujunduse vahendusel taotletakse turunduse põhieesmärkide saavutamist (turuosa ja kasum,

    vahendajate motiveerimine, uute turusegmentide vallutamine jne).
    • Hinna-alased otsused omavad kohest mõju äritegevusele.
    • Hinnastrateegia ja –poliitika peavad vastama tootele, müügi toetamisele ja jaotuskanali strateegiatele.
    • Hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või kommunikatsiooniteadet.

  • Hinnaeesmärkide klassifitseerimine
    Enne hinnaeesmärkide püstitamist on tarvis leida vastus järgmistele küsimustele:
  • Millises arengufaasis on toote turg (tekkiv, kasvav, stabiliseeruv, kahanev)?
  • Kus on minu toodete koht Bostoni maatriksis (nn. “loomaaia maatriksis)?
  • Kui palju on konkurente, milline on konkurentsisituatsioon ja milline on minu firma turuosa?
  • Millised on omanike (või minu kui omaniku) eesmärgid: kindlustada äraelamine, saada firma arendamiseks vajalikku “mõistlikku” kasumit, saada kiiresti maksimaalset kasumit, säilitada oma turuosa, võita domineeriv positsioon turul või kindlustada olemasolevat liidrikohta?
  • Kui tundlik on klient hinna suhtes ja millised on tema jaoks teised olulised ostukriteeriumid?
  • Kui suur on meie firma ja erinevate organisatsioonitasandite mänguruum hinnakujunduses? Kes teeb hinnaotsused?
    Kooskõla taotlemine eri suunaga sihtide/eesmärkide vahel:
    1. Kasumi eesmärgid
    • Kiire kasum või kasumi kindlustamine pikaajalises perspektiivis?
    • Kasum igalt kaubalt või kasum summaarselt?
    • Kasum seostatuna kapitali käibekiirusega ja investeeringute tasuvusega?

    2. Müügikäibe eesmärgid
    • Olemasoleva käibe säilitamine või suurendamine ?
    • Turuosa kvalitatiivne parandamine (uued turusegmendid, püsikliendid)?
    • Käibe kõikumiste (hooajaliste jms.) silumine?

    3. Maine eesmärgid
    • Kvaliteedi ja hinna suhte osas?
    • Püsivalt soodne hind ja huvitavaid leide pakkuv toode?
    • Stabiilne ja usaldusväärne hind?


    4. Eesmärgid suhetes keskkonnaga/konkurentidega (osaliselt kattuvad mõnedes teistes rühmades nimetatutega)
    • Ellujäämise kindlustamine
    • Jooksva kasumi maksimeerimine
    • Kvaliteediliidri positsiooni taotlemine
    • Liidrirolli taotlemine turul
    • Status quo säilitamine
    • Vastamine konkurentide rünnakutele

  • Hinnaeesmärkide saavutamiseks kasutatavad hinnapoliitikad
    • konkurentide ründamine (röövellik hinnakujundus , võimalusi otsiv hinnakujundus),
    • konkurentide rünnaku tõrjumine ( kohanduv hinnakujundus),
    • turgu ammutav hinnakujundus ("koore riisumine" turult) ,
    • turgu hõlvav hinnakujundus (turule tungimine selle baasi kaudu),
    • "koore riisumise" ja "baasi" strateegiate vaheldamine
    • neutraalne hinnakujundus.

  • Hinnakujunduse etapid, tähtsaima eristamine
    Tarbijad Valitsus Kanali liikmed Konkurendid Kulud

    Koguefekt hinnakujundusele

    Hinnakujunduse etapid:
    • hinnaeesmärkide valimine
    • nõudluse määramine
    • kulude hindamine
    • konkurentsi analüüs
    • muude kitsenduste arvestamine
    • hinnakujundusmeetodi valik
    • hinnakirjahinna kujundamine
    • hinna kohandamine

    Hinnaeesmärgid (näiteid):
    • ellujäämise kindlustamine
    • jooksva kasumi maksimeerimine
    • liidrirolli taotlemine turul
    • kvaliteediliidri positsiooni taotlemine

    Hinnapoliitika võimalikud variandid:
    • konkurentide ründamine (röövellik hinnakujundus, võimalusi otsiv hinnakujundus),
    • konkurentide rünnaku tõrjumine (kohanduv hinnakujundus),
    • turgu ammutav hinnakujundus ("koore riisumine" turult) ,
    • turgu hõlvav hinnakujundus (turule tungimine selle baasi kaudu),
    • "koore riisumise" ja "baasi" strateegiate vaheldamine
    • neutraalne hinnakujundus.



  • Hinnakujunduse tegurid: nõudlus, kulud, konkurents , muud piirangud
    NÕUDLUS:
    Hinna kehtestaja peaks ideaalis olema võimeline prognoosima kogust, mida nõutakse iga võimaliku hinna juures.
    Majandusteooria annab teoreetilise aluse selle kohta, kuidas hinnad peaks olema kehtestatud.
    Praktiline aspekt:
    • Tegelikkuses pole ostjail kunagi täielikku ja tõepärast informatsiooni kasulikkusest, mida nad saavad toodete kogumist v. nende toodete hindadest.
    • Tavaliselt on ostjate valduses olev informatsioon paremal juhul vaid rahuldav ning otsused langetatakse selle baasil.
    • Üks hästi kättesaadav infoühik on toote hind.
    • Muu info on raskemini kättesaadav, seda teatakse harvemini ja tarbija ei tea kui usaldus-väärne see on.

    Nõudlusseaduse põhipostulaat: kauba hinna tõusuga väheneb selle kauba nõutav kogus ja vastupidi.
    HINNAELASTUS:
    Hinnaelastsus : müügimahu muutumine (%) võrreldes hinnamuutusega (%).
    Müügimaht võib
    • Muutuda hinnamuutusest enam (elastne nõudlus),
    • Muutuda samas proportsioonis (ühikelastne)
    • Muutuda sellest vähem ( mitteelastne e. jäik nõudlus).

    NB! Teatud kaupade puhul esineb ümberpööratud nõudluse kõver!
    Hinnaelastsust (st. tarbija hinnatundlikkust) suurendab:
    • asendustoodete olemasolu,
    • võimalus ilma kaubata toime tulla (luksuskaubad),
    • kauba suur osatähtsus ostja eelarves,
    • kui erinevad tootemargid võivad üksteist asendada võib valiv nõudlus (nõudlus konkreetse tootemargi järele) olla elastne, kuigi kogunõudlus on jäik.

    Hinnaelastsuse õige prognoosimine annab aluse aktiivseks hinnakujunduseks:
    • Elastse nõudlusega kaupadel kasutame hinnaalandusi ja sooduspakkumisi, loodame sellest saada käib kasvu ja lõpptulemusena summaarse kasumi suurenemist .
    • Jäiga nõudlusega kaubagruppides võib püüda hinnataset järk-järgult tõsta.

    Nõudluse tuluelastsus – kaubale tehtavate kulude (nõudluse) muutuse sõltuvus tarbija sissetulekute muutusest.
    • Kulud mingile kaubale kasvavad tulude kasvuga võrreldes ennaktempos, nõudlus on tuluelastne (luksuskaubad)
    • Kulud ja sissetulekud kasvavad samas proportsioonis (näiteks toiduained suhteliselt madala tarbimise juures)
    • Kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud (koefitsient on väiksem kui üks, kuid positiivne) (tüüpilised toidukaubad)
    • Tulude suurenedes kulutused antud kaubale vähenevad (väheväärtuslikud kaubadkartul , leib).

    NÕUDLUSE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES
    • Maksimaalne võimalik hind
    • Hind kui kvaliteedi indikaator
    • Tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid

    KULUD:
    Teatavasti jaotatakse juhtimisarvestuses kulud kolme lähenemise alusel:
    1. käitumuslikust aspektist lähtuvalt – muutuvkulud ja püsikulud,
    2. arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt – otsekulud ja kaudsed kulud,
    3. kontrollitavuse aspektist lähtuvalt – kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud.
    Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks.
    MUUTUVKULUD (variable costs ) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga.
    Muutuvateks kuludeks on näiteks:
    • tükitöötasu kulu,
    • põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu,
    • transpordis küttekulu jne.

    PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil

    Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine

    SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa.
    Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu muutuvkulu.
    KULUDE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES:
    • Minimaalne võimalik hind (hinnapõrand)
    • Soovituslik pika-ajaline keskmine hind


    KONKURENTS
    1. ERINEVAD TURUTÜÜBID (turgude majandusteoreetiline käsitlus)
    • täiuslik konkurents
    • monopolistlik konkurents
    • oligopolistlik konkurents
    • puhas monopol

    2. VERTIKAALNE KONKURENTS (M. Porteri tootmisharu analüüsi skeem).
    • asenduskaubad
    • uued sisenejad
    • tarnijad
    • toodete vahendajad

    KONKURENTSI TÜÜP MÄÄRAB ÜLDJOONTES ÄRA HINNAKUJUNDUSE VABADUSE:
    • Hinnavõtja või hinna küsija
    • Kaalutlus positsioonida hinda konkurentidega samale tasemele , kõrgemale
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #1 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #2 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #3 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #4 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #5 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #6 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #7 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #8 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #9 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #10 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #11 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #12 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #13 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #14 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #15 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #16 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #17 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #18 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #19 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #20 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #21 Hinnapoliiika ja hinnastrateegia kordamisküsimused #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 190 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kadu2212 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimused 2011
    hind , hinna roll majanduses , hinnaeesmärgid

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    10
    doc
    HINNAPOLIITIKA JA -STRATEEGIA
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    30
    doc
    Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused
    13
    docx
    Majandusteooria kordamisküsimused
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    19
    pdf
    Strateegiline juhtimine kordamisküsimused
    110
    docx
    Turunduse alused konspekt
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun