50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miskellon100
Õppematerjali autor
– Eesti riik vajab süsteemseid haridusuuringuid ja asjaomast institutsiooni vähemalt üld- ja kutsehariduse teenindamiseks; – eesti keele, eesti hariduse sisu ja koolikorralduse kaitseks tuleb tegelda hariduse ökoloogiaga, mis säilitaks ratsionaalse Eesti koolikultuuri põhiväärtused ja välistaks juhuslikud, kuigi kooliuuenduslikuks kuulutatud reformid. Käesoleval ajal on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument elukestva õppe strateegia. Elukestva õppe strateegia eesmärgid ja meetmed toetavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” ning Eesti julgeolekupoliitika aluste hariduse valdkonnaga seotud eesmärkide täitmist. Strateegias nimetatud peamised probleemid: 1. Teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste
Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust
aastal, muudatused rahastamises jõustuvad 1. jaanuaril 2014. aastal saadeti riigikokku juba detsembris 2012. Hetkel on eelmise valitsuse ajal ministeeriumis koostatud seaduseuuendustest (kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja täiskasvanukoolituse seadus, kõrghariduse standard) peatatud, alles ümbertegemisel või riigikogus menetlemisel. See on EHTE jaoks aga arengut takistav, sest arengukava aastateks 2013-2015 on koostamisel, ning seda pole mõtet kinnitada. Euroopa 2020. aasta strateegias, selle juhtalgatustes ja sellega seotud uutes integreeritud suunistes on teadmised seatud kesksele kohale Euroopa Liidu püüdlustes aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Euroopa vajab kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja aktiivseid kodanikke, kelle abil luua uusi töökohti ning kindlustada majanduskasv ja heaolu. Kõrgkoolid on seega olulised partnerid ELi majanduskasvu stimuleerimise ja säilitamise strateegias.
kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele teenuste osutamisel. Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutsevad organisatsioonid Eestis on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond, UNICEF Eesti Rahvuskomitee. Olulisemad dokumendid, millest Eestis laste õiguste kaitse tagamisel lähtutakse: ÜRO Lapse õiguste konventsioon ÜRO Lapse õiguste komitee soovitused Eestile Lapse oiguste tagamise strateegia Lastekaitse kontseptsioon Laste ja perede arengukava 2012-2020 Laste ja perede arengukava rakendusplaan 2011-2015 Eesti Vabariigi lastekaitse seadus 12 Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel
tekivad omaealised sõbrad ja lasteaed. Lapse võimalused parimaks arenguks sõltuvad lapsevanemate ja lasteaia koostööst. Kasvukeskkonnad on jagunenud: Formaalseks – kool Informaalne – pere, sõbrad, töökollektiiv, huvirühmad Mitteformaalne – täiskasvanute täiendkoolitus Formaalse kasvatusega tegeleb kool, kust õpingute lõpuks saadakse ka tunnistus. Informaalse st. mitteametliku kasvatuse all mõeldakse koolisüsteemist väljaspool olevat kasvatust. Mitteformaalse õppe eesmärk ei ole tunnistus, see võib olla elukestev õpe. Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud. Kasvukeskkonnad võivad olla vastuolulised, kui nadrõhutavad vastandlikke väärtusi ja veendumusi. Optimaalne kasv ja areng sõltubvanemate koostööst lapsega. Mis on perekond? Perekonna määratlemine Laste arv peres Abielulahutused Lahutatud perede lapsed Mina arvan, et pere võiks olla hetkel antud leibkonnas koos elav grupp inimesi. Kasvatus- ja haridussüsteem Alusharidus Põhikool
... 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele..........................................................................19 2.2.1Õpetajate mõju............................................................................................. 20
aega. Õpetajaid on aasta-aastalt üha keerulisem leida. See tekitab olukorra, kus tuleb tööle võtta ka ajutisi töötajaid. See ei peaks ega tohiks nii olla. Õpetajaameti populaarsust on vaja tõsta ja seda ei saa teha praeguse palganumbri juures, kui õpetaja töötasu ei küündi riigi keskmisenigi. 6) Eestis ollaks kinni traditsioonides ning paljuski lähtutakse põhimõttest, et "teeme nii, nagu on alati tehtud". NÄITEKS: Soome plaanib 2020. aastaks kaotada koolides õppeained ning minna üle teemaõppele, kus ühendatakse ühtlasema maailmapildi tekkeks näiteks geograafia ja ajalugu või bioloogia ja keemia. NÄITEKS: Romaani "Rohtaed" peategelane Juulius töötas õpetajana. Ometi polnud ta õpetajatööd alustades kuigi silmapaistev ega suutnud õpilaste silmi särama panna. Nagu tegelase mõtetest selgub, tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi muud tegemast
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid