50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keerd204
Õppematerjali autor
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu
Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik. Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. 2. Hingamine Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Need on tegevused, mida juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres. 11 Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. Sissehingamisel rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse, väljahingamisel rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Tegelikult on
Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik. Kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks. Kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbritsevad kapillaarid. Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. 2. Hingamine Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Need on tegevused, mida juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres. 11 Hingamisel kopsude maht suureneb ja väheneb. Sissehingamisel rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse, väljahingamisel rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Tegelikult on
1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone. Näiteks ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on hääle tekitaja ja kopsude kaudu eraldub veeaur.
Hingamiselundid on ninaõõs, ninaõõs kõri, kõri hingetoru, hingetoru kopsutorud, kopsutorud kopsud. kopsud Nad moodustavad kokku hingamis-elundkonna. Inimene vajab hingamiseks õhku. Joonis 8. Hingamis-elundkond. Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest. Sissehingamisel liigub õhk ninaõõnest kõrri. Seejärel liigub õhk hingetoru kaudu kopsudesse. Kopsudes olevast õhust eraldub hapnik. Hapnik läheb kopsus oleva- tesse veresoontesse, kust veri kannab hapniku kehasse laiali. Vajalik on hingata nina kaudu. Ninas õhk soojeneb, muutub puhtamaks ja niiske- maks. Suu kaudu saab ka hingata, aga siis ei toimu õhu soojendamist ja puhastamist. Väljahingamisel eraldub organismist süsi-happe-gaas.
* Võimatu on puudutada keelega omaenese küünarnukki. * Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. * Pikim registreeritud lend mille kana on läbinud kestis 13 sekundit. * Elektritool mõeldi välja hambaarsti poolt. * Prussakas võib elada nädala ka ilma peata kuni lõpuks sureb lihtsalt nälga. * 25% inimestest pole kunagi kasutanud telefoni. * Thomas Edison, elektripirni leidur, kannatas pimedusekartuse all. * Keskmiselt 100 inimest lämbub igal aastal pastapliiatsi tõttu. * Tigu võib magada kolm aastat. * 11% kõigist koopiamasinatest lähevad rivist välja seetõttu, et inimesed istuvad neile oma kehaosade kopeerimiseks. * Kui Barbie oleks elu suuruses siis ta mõõtudeks oleks 392333 (pikkus, puus, buubs). * Kui kõik hiinlased kõnniksid sust mööda ühes reas siis see rida ei lõppeks kunagi, sest lapsi sünnib liiga kiiresti juurde. * Võimalus saada surma läbi sampanja korgi on suurem kui mürgise ämbliku läbi. *Mi
kui keha suudab seda eemaldada. Jack ei suuda valu kannatada, sest ta ei treeni kunagi valulävel. Joe saab Jacki kätte ja möödub temast, sest ta treenib oma anaeroobsel lävel ja on oma keha harjutanud taluma piimhappe poolt tekitatud valu. Miks "AT" on parem kui maksimum Aeroobne lävi on punkt, mil hakkab piimhape hakkab kiiresti verre kogunema. Maastikurattaga tuntakse LT kui punkti, mil hingamine muutub hingeldamiseks ja jalad tahavad krampi minna. Kõik rasked liigutused maastikurattal nagu start, mäkke tõusmine ja kitsaskohtade sulgemine on sooritatud anaeroobselt (kõrgemal anaeroobsest piirist). Seetõttu on maastikujalgratturile üheks suuremaks piiravaks teguriks võimetus tegeleda piimhappest põhjustatust valuga. Isegi kui rattur on geneetiliselt õnnistatud tavalisest kõrgema aeroobse võimega(VO2 max), võidab teda rattur
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid