Hingamine, käärimne, fotosüntees (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Aine- ja energiaringe looduses

Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks. HINGAMINE KÄÄRIMINE PÕLEMINE Selleks on vajalik hapnik. Toimub ilma hapnikuta. Selleks on vajalik hapnik. Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse Osad bakterid ja pärmseened puudusel saavad energiat valmis Taimedest moodustunud saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad kütused

Bioloogia

8

docx

Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides

.................................................................3 4. Hingamisprotsess ja põlemine........................................................................................5 5. Biosfääri säilimine täna fotosünteesile...........................................................................6 6. Kokkuvõte......................................................................................................................7 1. Sissejuhatus Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. (Miidla 1984).Selle käigus eraldub ka hingamisprotsessiks vajalik hapnik ning energiaallikaks kasutatav glükoos. Ilma fotosünteesi toimumiseta oleks biosfääri säilimine võimatu. (Sarapuu 2002) 2. Fotosünteesi olemus

Ökoloogia

9

docx

Botaanika kontrolltöö

(lehed, õied) saavad kahjustatud juba paari miinuskraadi juures. Samuti ei talu valminud viljad külma ning võivad vajada kaitset sügisel. Öökülma kahjustuse vastu saab rakendada mitmeid võtteid: kattekangad, tuule- , udumasinad, gaaasipõletid, lõkked, tõrvikud, taimede veega pritsimine jne). Kuumusest tingitud kahjustuste põhjuseks on häired ainevahetuses. Fotosüntees on takistatud 35 ºC juures, veidi kõrgematel temperatuuridel kalgenduvad paljud valgud rakkudes, hingamine intensiivistub. Päikesekahjustuste alla liigitatakse suurtest temperatuuri järsust kõikumistest põhjustatud koorevigastused puutüvedel (külmalõhed). Kevadine päike soojendab päeval puutüvesid ning temperatuur võib tüvedel tõusta paarikümne kraadini, öösel langeb temperatuur aga alla 0 ºC. Külmakohrutus on põhjustatud märja mulla temperatuuri ööpäevasest suurest kõikumisest. Mulla pinnal tekib õhuke jääkiht, mis „kasvab“ altpoolt, muld paisub ja taim

Botaanika

32

docx

Taimefüsioloogia konspekt

Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid *Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees, on täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid, kus esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus, vee ja CO2 abil toodetakse suhkruid. *Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Ainevahetuslik funktsioon. *Leukoplastid – säilitavad varuaineid, värvitud.

Bioloogia

17

docx

Taimefüsioloogia kordamisküsimused

(süsivesinikuosa) ja ­fiilne osa) ­ membraanide põhistruktuur. Membraan sisaldab endas ka valgumolekule, millel on lipiididega enamasti hüdrofoobsed sidemed ­ moodustades mosaiikstruktuuri. 4. Plastiidid - vormid ja ülesanded. Plastiidid jagunevad kolmeks: Kromoplastid sisaldavad kollaseid ja punaseid karotinoide, andes taimedele värvi. Kloroplastides toimub fotosüntees ning leukoplastid säilitavad tärklist. Plastiidid võivad oma ülesandeid ja vorme muuta. 5. Kloroplastide siseehitus, nende membraansüsteem. Kloroplaste ümbritseb kaks membraanikihti. Sisestruktuuri moodustavad topeltmembraanilised moodustised (tülakoidid) sissesopistumistega. Sisestruktuur koosneb graanitülakoididest ja stroomatülakoididest. Stroomad(piklikud) paiknevad ümber graanide(ümarad). 6. Vakuooli ülesanded.

Taime- ja loomafüsioloogia

32

doc

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 17. saj tulid esimesed tööd ­ tehti kindlaks plastiliste ainete suund taimes. Hooke uuris esimesena taime rakulist ehitust.. 18. saj. mõisteti juurerõhu vajalikkust mahlavoolus. Priestley avastas taimede õhupuhastamisvõime . 18.saj lõpp õhutoitumiseteooria ­ fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 ­ taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 ­ DNA struktuur. 1959 ­ ATP struktuur ja funktsioon. 1863 ­ hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ­ ehk sahhariidid

Taime- ja loomafüsioloogia

14

doc

Fotosüntees

........................................13 Kasutatud allikad...................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Valik referaatide teemadest langes just ,,Fotosünteesi tähtsus elulistes protsessides" kasuks, see teema paelus mind juba keskkooli bioloogiatundides. Fotosüntees on üks äärmiselt vajalik protsess, kuna selleta poleks elu Maal võimalik. Antud keeruka, kuid samas nii igapäevase ja iseenesestmõistetava protsessi tähtsus seisneb selle lõpp-produkti, hapniku, tekkimises. Refereerimisele võetud materjal on suuremal jaol pärit nii keskkooliõpilastele mõeldud bioloogia alastest väljaannetest kui ka agronoomia, metsanduse ja maaparanduse eriala tudengitele mõeldud kirjandusest, kuid ka Internetist. Et saada täielikku ülevaadet lugesin läbi

Ökoloogia

84

docx

ELUSLOODUS

....................................................................................................................................................14 Leht...................................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD............

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)