Hingamine, hormoonid, närvisüsteem (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Hingamine
Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained

ninaõõs ( karvad ) - õhk puhastub ja soojeneb

neel - toit võib kinni jääda

kõri – häälepaelad

hingetoru – 15-20 cm

2 bronhi – kopsude juures läheb hingetoru kaheks

2 kopsu – vasak kops (2 sagarit), parem kops(3 sagarit)

alveoolid – kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku
sissehingates 02 – 21% , CO2 – 0,03%
väljahingates 02 – 16 %, CO2 – 3,6%
Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku.
Hormoonid ja sisenõrenäärmed
Hormoonid – keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg )
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone.

Ajuripats ehk hüpofüüs – kontrollib teisi hormoone, kasv

käbikeha ajus – ärkveloleku ja une määramine, pigment

kilpnääre – 40 g, suurim, reaktsiooniaeg , erutusprotsessid, ainevahetus , vajalik iood

kõrvalkilpnäärmed – 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine

neerupealsed – adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne)

kõhunääre – insuliin , trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I –insuliini ei ole, süstivad. II – vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega)

sugunäärmed (munasarjad, munandid ) – murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus)
Närvisüsteem
- vahendab infot keskkonna ja elundite vahel, liigutused, reageering, mõtlemine, mälu
Koosneb 1. Piirdenärvisüsteemist ja 2. Kehanärvisüsteemist.
2. Kesknärvisüsteem:

peaaju (kaitseb kolju ja ajukelme; 1,4kg)

suuraju (ajukoor 3mm) – mõtlemine, lühi- ja pikaajaline mälu, meeled(nägemine, kompimine )

väikeaju – tasakaal, liigutused

piklikaju – südame- ja hingamistegevus

keskaju

vaheaju – ainevahetus

seljaaju (45 cm,selgrookanalis)

31 paari närve

hallollus ja valgeollus( liblikas )

vahendab infot

tingimatud refleksid

1. Piirdenärvisüsteem:
- kehanärvid
- vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel
(põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv-> lihasele )
- elektervoog 100 m/s närviimpulssil
- närv = nagu lilleke . Õied – rakukeha (dendriit), vars – neuriit, juured – retseptor .

Kehaline närvisüsteem

Allub tahtele

skeletilihased

Vegetatiivne närvisüsteem

Ei allu tahtele

Ainevahetus

Hingamine

Refleksid – vastus väliskeskkonna ärritusele

tingitud

elojooksul omandatud

ohuolukord

tingimatud

pärilikud ( neelamine , põlverefleks)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tellaella Õppematerjali autor

hingamine hormoonid närvisüsteem refleksid

Sarnased õppematerjalid

doc

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised,

Bioloogia

docx

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur. · Keskaju lihaste pingesesiund. · Piklikaju hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga. · Vahendab infot peaaju ja keha vahel. · Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus.

Bioloogia

docx

11. klassi bioloogia: Närvisüsteem

füüsiliselt valu. Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel

Bioloogia

docx

Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt. Kui keha temperatuur on liiga kõrge: Naha veresoonte laienemine. Higistamine Kui kehatemperatuur on liiga madal: Naha veresoonte ahendamine Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin Info liigub tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. (mul on külm, panen paksemad riided selga) Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: · Temperatuur · Niiskus · Sademed · Riietus · Tuul · Soojakiirguse allikate olemasolu Närvisüsteem Ülesanded: · Reguleerib organismi kõikide elundite talituse · Tagab organismi kohanemise väliskeskkonna muutustega · Võimaldab koguda ja töödelda infot ja anda edasi seda lihastele ja näärmetele Närvisüsteem koosneb närvirakkudes.Närvirakkude aksoneid ümbritsevad gliiarakud.Nende ülesanne: · Kaitse · Toestada närvirakke · Toitainetega varustamine Närvisüsteemi jaotus I. Kesknärvisüsteem=peaaju+seljaaju II

Bioloogia

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda. Paljunevad suguliselt. Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake eriliste valkude süntees Rakumembraan kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed. Ribosoomid sünteesivad valke. Tsütoplasma võrgustik transpordib aineid (valke rakus laiali) Kude

Bioloogia

doc

Nimetu

lõtvumine Lööb umbes 70 korda minutis s.o. südame löögisagedus ehk pulss Minutis läbib südant umbes 5 liitrit verd Koosneb erilisest lihaskoest südamelihasest, mis töötab automaatselt Südame vasakus pooles on hapnikurikas (arteriaalne), paremas pooles hapnikuvaene (venoosne) veri Neljaosaline Südametegevust reguleerib närvisüsteem koos hormoonidega (adrenaliin) Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise · Veresooned Südamest väljuvad suur veresoon aort ning kopsuarterid, mis viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Aort jaguneb südame läheduses kolmeks arteriks Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse ning sisaldavad hapnikurikast verd, v.a. kopsuarterid. Veri voolab südamelihase kokkutõmmete

Kategoriseerimata

rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

Kerge trenn tõtab vereringlue kiirust ja siis see piimhape liigub maksa ja siis see lagundab selle veeks ja süsihappegaasiks. (püroviinamarihappeks) Etanoolkäärimine. Glükoosi lagundamine pärmseente toimel, eraldub süsihappegaas. (Veini ja õlle valmistamine) Näitks pärmitaigna tegemne. Tekkinud CO2 paneb kerkima ja etanool kaob küpsetades. Käärimise teeb on võimalik teha biokütust (rapsist, suhkruroo jääkidest) Laiemalt on kasutusel Brasiilias ja USA's. Anaeroobne hingamine EI OLE anaeroobne glükoüüs. KORDAMINE 10.MÄRTS 2014 ESITLUSEGA Tsentrioolid- niitide kinnituskohad. Niidid- jagavad DNA'd kaheks. ANAFAAS: Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. Kogu tegevus selleks, et saaks DNA mõlemasse poole võrdselt. TELOFAAS: Kääviniidid kaovad, sest neid pole enam tarvis. Tekivad tuumaksesed. Sünteesitakse uued tuumamembraanid!!!!!!!! Tuuma jagunemine on lõppenud. Tsütoplasma jaguneb kaheks. (Tsütokinees)

Bioloogia

pdf

Bioloogia 3-kursus (homoöstaas, neuron, närvisüsteem, AP, sünaps, vaktsineerimine)

Mõhnkeha - ühendab suurajupoolkerad Humoraalne regulatsioon Hormoonid - keemilised signaalained, reguleerivad organismi talitlust. Hormoonidele on omane see, et neid eritavad rakud või näärmed, mis paiknevad keha ühes otsas, kuid toimet avaldatakse organismi teistes osades paiknevatele rakkudele. Hormoon toimib ainult nendele rakkudele, millel on hormooni äratuntav retseptor. Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes otse verre. Vesilahustuvad hormoonid: ei saa läbi rakumembraani, kinnituvad membraanil olevatele retseptoritele, mis muudavad kuju ja vallandavad rakku reaktsiooni, muutes rakut talitlust seestpoolt. nt. peptiidhormoonid - liiga suured, ei pääse rakku ja annavad signaali üle retseptorvalkudele, mis muudab kuju, mille tagajärjel toimuvad muutused rakus. Rasvlahustuvad hormoonid: ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad selle maha, läbivad membraani ja kinnituvad tuumale. nt

Bioloogia

Rohkem sarnaseid