50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ReneO
Õppematerjali autor
Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana
Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana
lõuaplaadid, g-vöö...jne. Abiellumine. See on majandustehing e.investeering. naine võidakse tuua ka naaberhõimust ja pruudi eeswt tuleb maksta lunaraha. Võib olla ka vastu pidi. Miniapelgus-teatud perioodi jooksul ei tohi minija peigmehe vanematega rääkida. Mingi aja peab ta eraldi elama. Surm. Üks võte on see et hinged lähevad taevasse tähtedeks. Seal ei usuta kirjateost. Hinduism OM(aum)....see silp hoiab maailma koos. Hinduism on etniline usund. Põhilised jorsid elavad hindustaani poolsaarel....seal esineb monoteismi, polüteismi, 1300 000 000 jumalat ja hindusi on 900 milj. Kõrgelt arenenud kultuur. Lehm on pühaloom. Ahimsa-austus erinevate eluvormide vastu...india köök on taimetoidu köök. 1500 eKr tungisid indiasse indoeuroopa rahvas Aarialased, kes rääkisid sanskriti keelt , mis on hindude pühakeel ja
käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid