Hindrik Prants „Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“ (1)

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Oskar Luts

1887) ­ 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õpetamine Järveperas. Sama vaimuerksad ja jutuosavad olnud vanaisa vennad

Kirjandus

14

odt

Oskar Luts

Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar Lutsu vanemad oli veel kaks poega; kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai Oskar endale töö 1903. aastal Kivisilla apteegis, kus ta pidi lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Siiski ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid natukese aja pärast lahkus ta taas Tartusse

Kirjandus

20

doc

Oskar Luts

Tema lasteraamatuid lugedes valdas mind rahulolu ja uhkus selle üle, et Oskar Luts on siiski eestlane- eestlane, kes on m e i e klassik ja mitte rootslaste, prantslaste või ameeriklaste. Meie endi- lihtne, hingeline ja hea. 3  3. Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas

Kirjandus

9

doc

Oskar Luts

Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid

Kirjandus

14

doc

Rohtaed - kokkuvõte

See etapp oli toonud Juuliusele nii palju rõõmu kui ka raskeid katsumusi. Nimetaksin seda ka tema kõige raskemaks eluperioodiks. Küpsusaastad tõid Juuliusele kaasa palju dilemmat. Ta suutis selle aja jooksul oma pereelu paika saada, ent ometi tundis ta, et abielus oli midagi puudu. Ka koolis tuli tal üle elada esimene tagasilöök õpilastelt, mis jäi talle kauaks hinge. Ometi sai ta selle aja jooksul omale suurepärase sõbra- Anna, kes julgustas Juuliust ülikooli lõpetama. Minu meelest olid Juuliuse küpsusaastad täis nii häid ja ka halbu aegu. Kõik raskused suutis mees ületada. Kõige imetlusväärsemaks pean Juuliuse kindlat põhimõttelisust mis jäi püsima ka kõige raskematel hetkedel. Kolmas osa, Juulius Kilimiti eluloojaku aastad, algavad Juuliuse õpetajarolliga. Aastad olid läinud, kool ja õpilased olid muutunud, Juulius oli hakanud armastama õpetajatööd, ta oli aru saanud oma kutsumusest. ,,Jah, ta oli pedagoog, ta oli seda juba mõnda aastat

Eesti keel

30

pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD       1.raamat   "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja  muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku  sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 ­­­ Läbi aegade see nii on ja  ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral  silm lihtsalt kinni.  “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui olla  eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama.    "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest  tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei  suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu

16

docx

I. McEwan „Tsementaed“

I. McEwan „Tsementaed“ Ülesanne 1 1. Valitud teos on „Tsementaed“, autor on Ian McEwan ning žanr on romaan. 2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa armastab väga aiandust ning oma aia korrashoidmist, kuid pärast südamerabandust ei jõua ta seda enam korras hoida. Ta otsustab katta maja esise ja taguse tsemendiga, et oleks ilusam vaadata. Jack ja isa alustavad tsementraja tegemisega, kuid isa sureb enne südamerabandusse, kui jõuab töö lõpule viia. Pärast seda jääb ka Jacki ema aina haigemaks

Inglise kirjandus

16

odt

Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER

ahvi, et see tantsiks. Kui Jaan nägi kahte suurt meest enda juurede tulevat siis ta karjus neile, et vaadake kohe hakkab ahv tantsima kuid mehed tulid ja peksid Jaani vaese omaks. Ning advokaat viidi koos sulase Jaaniga mõisahärra juurde. Kui aga mõisahärra Jaani tempudest teada sai andis ka tema Jaanile omakorda peksa nii, et Jaan kaotsas meelemärkuse ja seda ise ei mäletanudki. 2.4 Analoogia graafiline kujutamaine Mina võrdlen Rehepappi nõiaga, kuna nad on minu arust natuke sarnased. Nad mõlemad on kavalad ja oskavad asju nii lahendada, et nad ise ka sellest kasu saaks. Kuid kindlasti on nad mõlemad ka väga targad, sest nad oskavad anda abivajajatele nõu. Siiski erinevuse kohapealt peaks välja tooma, et nõiad tegelevad spiritismiga ja neil on rohud mida nad inimestele välja jagavad ning nad ka ennustavad, kuid Rehepapp selliseid asju ei teinud. Tema abivahenditeks olid kavalus ja tarkus. 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas?

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (1)