maalaja Mari-Liis Majak Mj212 Asukoht Asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval Läbib palju kuristikke Maailma kõrgeim mäestik Andmed kõrgus 6000 m Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
Mount Everest Joonas Kuusik 7.c klass Talina ReaalKool Mount Everest on 8848 meetrit kõrge MÄGI ja asub Aasias Tiibeti ja Nepaali piiri lähedal, on osa Himaalaja mäestikust. Tiibeti keeles Dzomolungma ehk Maa ema-jumalanna. Nepaali keeles Sagarmatha ehk Taeva valitseja. Mount Everesti esimesed vallutuskatsed tehti juba 1920. aastatel. 22. mail 2003. a. hesikas Alar Sikk esimest korda Eesti lippu maailma lakke. Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953. Enne neid kadusid briti uurijad George
Pärsia lahes. Tänapäeval asustavad saart ja riiki peamiselt araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal Bangladesh Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Pealinn on Dhaka. Riigi keel on Bengali keel. Bhutan Bhutan on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas. Pealinn on Thimphu Riigikeel on dzongkha Rahvaarv on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000. Birma Birma (eesti keeles on olnud kasutusel ka nimi Myanmar; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit. Pealinn on Naypyidaw Egiptus Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja
kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid). Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade
Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele, mis siin paduvihmadena alla sajab. Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja see sajab paduvihmadena alla. Himaalaja mäestik. Mussoonmetsade taimestik ja loomastik Sarnasest aastasest sademete jaotumisest ning ühesugustest temperatuuridest tulenevalt on Lõuna- ja Kagu-Aasia mussoonmetsade kliima sarnane Aafrika savannidega. Mõningate koolkondade teadlased vaatlevadki siinseid mussoonmetsi samuti savannidena. Põhjust selliseks arvamuseks ja liigituseks on tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on
Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus: pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta o Taimedel vähemalt 110 milj. a. t. o mereloomadel vähemalt 250 milj. a. t. · Seletused
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Töö
Kõik kommentaarid