Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas suhtute Eesti Vabariigi Valitsuse otsusesse võtta vastu põgenikke ?
  • Kui palju peaks Teie arvates Eesti riik põgenikke vastu võtma ?
  • Kes peaks Teie arvates vastutama pagulaste majutuse ja toimetuleku eest Eestis ?
  • Kuidas suhtuksite sellesse, kui teie naaberkorterisse või -majja koliks pagulaste perekond ?
 
Säutsu twitteris
Kärdla Ühisgümnaasium
Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes
Uurimistöö
Jonathan Simson
11.b
Juhendaja Mari Jesmin
Kärdla 2016
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Rännete ajalugu ja tänapäev 4
1.1 Ajalugu 4
1.2 Mõisted 5
1.3 Hetkeolukord 7
2. Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes 10
2.1 Andmed ja metoodika 10
2.2 Tulemused 10
2.2 Analüüs 17
Kokkuvõte 18
Kirjandus 19
Lisad 21
Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus 21

Sissejuhatus


Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral on ollakse sunnitud oma elukohast lahkuma näiteks sõja, looduskatastroofi , küüditamise või tagakiusu tõttu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81- 183)
Uurimistöö teema sai valitud sellepärast, et põgenike teema on hetkel väga aktuaalne . Samuti ei ole teemat Hiiumaa mastaabis varem uurimistööna käsitletud. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Hiiumaa elanikkonna hoiakud põgenike suhtes. Lisaks sellele antakse töö teoreetilises osas ülevaade rahvaste rännete ajaloost ning põhjustest, samuti lühiülevaade põgenikke puudutavatest õigusaktidest ning praegusest põgenikekriisist Euroopas.
Töö praktilise osa jaoks läbiviidud küsimustiku tulemuste analüüsimiseks püstitati järgmised hüpoteesid:
  • Hiiumaa elanike hoiakud põgenike Eestisse tulemise suhtes on pigem positiivsed;
  • Kõige sallivamad põgenike Eestisse tulemise suhtes on kõrgharidusega inimesed;
  • Kuigi hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed, võib nende tulekuga tekkida mitmeid uusi probleeme Eesti ühiskonnas.

Uurimistöö tulemuste analüüsimisel ja kirja panemisel kasutati kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele.

1. Rännete ajalugu ja tänapäev

1.1 Ajalugu


Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel.” (Migratsioon) Mistahes rännetega levivad erinevad kultuurid, religioonid , kombed, mis omavahel segunevad (Inimkonna Rändeatlas 2008).
Üldiselt jagatakse riikidevahelisi rändeid kaheks: sunnitud ja vabatahtlik ränne. Sunnitud ränne on inimeste sunniviisiline väljaränne või väljaviimine kodumaalt . 17. sajandil Ameerika avastamisele järgnenud perioodil, toodi sunniviisiliselt Ameerikasse miljoneid aafriklastest orje. 20. sajandi alguses kasutas sarnast meetodit Nõukogude Liit, saates asumisele kümneid miljoneid okupeeritud aladelt pärit inimesi, vältimaks igasuguse mässu teket võimu vastu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81 - 165)
„19. sajandil ja 20. sajandi alguses rändas enam kui 60 miljonit inimest Euroopast Ameerikasse: Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Argentiinasse ja Brasiiliasse.” (Migratsioon) Põhjuseks peamiselt sealne arenev tööjõudu vajav tööstus. 20. saj teise poole suurim rahvaste liikumine Euroopas algas peale Teist maailmasõda . Üle maailma laiali valgunud rahvad , soovisid nüüd kodumaale tagasi minna. Ligi kolmekümnel aastal pärast maailmasõda oli migratsioon suuresti vabatahtlik ja majandusest ajendatud . (Inimkonna Rändeatlas 2008: 178-183)
„1980. a oli maailmas alla kaheksa miljoni põgeniku. 1980-ndatel ja ühtlasi ka külma sõja lõpuks oli nende arv tõusnud 15,2 miljonile.” (Inimkonna Rändeatlas 2008: 183) 21. sajandi algusaastatel oli põgenike arv madalaim 1980. aastatest saadik (Inimkonna Rändeatlas 2008: 184). ÜRO raporti andmetel on 2014. aasta seisuga maailmas üle 50 miljoni põgeniku ning see arv tõuseb jätkuvalt. Põgenike hulgas on nii siseriiklikud põgenikud, kes on ümber asunud riigisiseselt, kui ka riigist riiki pagenud inimesed. 2011. aastal alanud konflikt Süürias ja terves Lähis-Idas on tänini suurimaks põgenike allikaks. ( UNHCR Global Trends 2014 2015)
Rahvaste ränne on seganud ära kultuurid ja rahvad, mille tulemusena on maailma riikide ühiskonnad üha kirjumaks muutunud. Paremad töö - ja elamistingimused on julgustanud üha enam inimesi liikuma teistesse kultuuriruumidesse. Ei ole enam riike, kus kõneletakse vaid ühes keeles. Sisserännanud inimestest on välja kujunenud erikultuurilised kogukonnad nagu näiteks Rootsis, Saksamaal ning Ameerikas.

1.2 Mõisted


Selguse huvides pean oluliseks selgitada lühidalt järgnevas peatükis kasutatavate mõistete tähendusi:
Põgenik on kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu pagenud isik ( Pagulasteema : küsimused-vastused 2016).
Varjupaigataotleja on turvalisse riiki jõudes või juba seal viibides varjupaika ning rahvusvahelist kaitset taotlev isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016).
Pagulane on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016).
Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus).
Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon , mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid võtsid kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejaid ja pakkuda kaitset riiki asunud pagulasstaatust omavatele isikutele ning mitte saatma neid tagasi riiki, kus on põhjendatud oht nende elule, turvalisusele ja vabadusele. Pagulasstaatus antakse isikule, kes on põgenenud kodakondsusjärgsest riigist tagakiusukartuse: rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete pärast. Oluline on teada, et tagakiusatu ei ole inimene, kes põgeneb seadusliku õigusmõistmise eest. Konventsiooni alusel on riigil kohustus kohelda seaduslikult riigis viibivat pagulasstaatust omavat isikut võrdväärselt riigi kodanikega. Samuti on pagulasel kohustus pidada kinni riigi seadustest ning näidata lugupidamist riigi avaliku korra nõuete vastu. (Pagulasseisundi konventsioon)
Euroopa Liiduga ühinenud riigid on nõustunud Euroopa Liidu reeglitega, sealhulgas ka nendega, mis puudutavad pagulasi ja varjupaigataotlejaid. 1990. aastal vastu võetud Euroopa Liidu liikmesriikide leppeline Dublini
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #1 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #2 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #3 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #4 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #5 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #6 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #7 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #8 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #9 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #10 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #11 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #12 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #13 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #14 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #15 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #16 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #17 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #18 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #19 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #20 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #21 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #22 Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jonathan Simson Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

54
doc
Kodanikuõpetuse kursus
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
290
pdf
Holokaust
40
docx
Ühiskonna riigieksami materjal





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun