Hiina muusika
3000 aastat
tagasi, kui Euroopas alles tekkis esimene muusika , oli Hiinas juba
täielikult välja arenenud muusika teooria. Huvi muusika vastu
tekkis osaliselt tänu Konfuutsiuse õpetustele. Han´i dünastia
ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle
aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine . Hiinasse
tuli palju uut muusikat Kesk-Aasiast. Iga dünastia tõi midagi uut
Hiina muusikasse. Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks.
Hiina muusika tonaalsus ja rütm erineb väga palju Lääne omadest. Hiinas on ka
teistsugused pillid .
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jeast
Õppematerjali autor
HIINA HIINA Hiina on maa Kaug-idas, mis jaguneb Hiina rahvavabariigi ja Hiina vabariigi vahel. Hiina pealinn on Peking. Hiina rahvaarv on üle 1 250 000 000 inimese. Riigikeeleks on Hiina keel. Pindala on 9 596 960 km2. KULTUUR Hiina kultuur on üks keerukamaid ja vanemaid. Selle vanuseks arvatakse vähemalt 3500 aastat. 2000 aastat tagasi võeti Hiinast ning Kesk-Aasiast üle budism. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli. YIN YANG Yin Yang kuu päike öö päev pime valge külm soe passiivne aktiivne naiselik mehelik põhi lõuna lääs ida talv suvi sügis kevad parem vasak seesmine välimine maa taevas surm elu MUUSIKA
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude
Hiina Muusikaõpetus Jan Kuzcnetsov 7.klass Hiina Hiina on maa Kaugidas, mis jaguneb Hiina rahvavabariigi ja Hiina vabariigi vahel. Hiina pealinn on Peking. Hiina rahvaarv on üle 1 250 000 000 inimese. Riigikeeleks on Hiina keel. Pindala on 9 596 960 km2. Kultuur Hiinat peetakse kõige pikaajaliseima kultuuritraditsiooniga maaks maailmas. Selle vanuseks arvatakse vähemalt 3500 aastat. Traditsiooni hoidmise kõrvalt on Hiina aidanud kaasa ka teiste riikide kultuurile. 2000 aastat tagasi võeti Hiinast ning KeskAasiast üle budism. Viimasel ajal on Hiinas levinud ka ristiusk ja islam. Hiinas on levinud ka taoism, mis kujunes Hiinas 6.5. sajandil e.Kr. Taoismi kaks poolust on ''yin'' (naiselik,maa,tume) ja ''yang'' (mehelik,taevas,kerge) Yin Yang Muusika 3000 aastat tagasi, kui Euroopas alles tekkis muusika, oli Hiinas see juba täielikult välja arenenud
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
for explanation of the lexical multivalency of Chinese characters is proposed. Also criteria for judging the quality of available morphological explanations is provided and their shortcomings are being outlined. Finally, as a practical implematation of the above-presented theoretical considerations, a XML database structure with one sample entry for building character database is provided. 5 Eess~ ona K¨aesolevas t¨o¨os uurin hiina kirjam¨arkide morfoloogiat ning selgitan selle kasutusv~oimalusi leksikograafilises kontekstis. T¨o¨os kasutan C. S. Peirce m¨argiteooriat ning mitmeid inglise ja jaapani keelseid m¨argis~onastikke. Eesm¨ark on suhteliselt pragmaatiline, p¨ uu¨e luua mingit korda eri m¨argi- s~onastike vastuolulistes seletustes ning esitada m¨argis~onastikule kohane andmebaasi struktuur. Hiina kirjam¨arkide kujunemislugu on ilmselgelt seotud t¨anap¨aeval Hii-
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid