HIINA

Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga . Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolselt Huang He tasandikul. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond.
Alates V aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu, hirssi ja riisi. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Umbes 1500 aastat eKr ühendas üks ülikusuguvõsa enamiku Huang He tasandikust oma võimu alla ja nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb, et kogukondi valitses tugev valitseja, tõenäoliselt preesterkuningas. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes , hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senisest nõrgem, see andis sõjaväelisele aristokraatiale võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda . Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killustumine .
Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi. Shi Huangdi saatis pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad, et tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendad kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks.