10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
chewwy
Õppematerjali autor
sammasteks, taladeks ja piitadeks ning eriline katusevorm ja mitmekorruselised katused. Ehitised on kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähe ja needki sarnanevad puitehitistega. Kiviehitistest olid olulisimad müürid. Budismi levik tõi kaasa kaljusse raiutud templid ja pagoodid. Ehitusmaterjal Palk, katustel glasuuritud savist katusekivid, vähesel määral ka kivi. Arhitektuuri näited Suur Hiina müür, Yingxiani pagood, Pekingi Taevatempel Skulptuuri omapära Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Skulptuuriteoste mõõtmed olid eri aegadel erinevad. Väga oskuslikult kasutati ära materjalide omapära. Iseloomulikuks on peen ja puhas töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. Reljeefikunstis kujutati väga tinglike ja nappide vahenditega elavalt inimesi ja loomi. Skulptuuri näited
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4
Borobuduri tempel Angor Vat Ruudukujulise põhiplaaniga astmikpüramiid (külje pikkus Angor Vat on hinduistlik Visnu tempel 123 m, kõrgus 31,5 m) ühendab endas India ja Kagu-Aasia muistses Angkori linnas Kambodzas,mis sakraalarhitektuuri elemente, kujutades ühtaegu stuupat, ehitati 12. sajandil. mandalat ja püha mäge. 6. Arhitektuur Hiinas.Nimeta kuulsaid ehitusmälestusi. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukatele värvitud reljeefidega kaunistatud palk konstruktsioonidele.Kivist ehitisi on vähem ning Hiina kiviarhitektuuri iseloomustavad müürid,parimaks näiteks sellest on Suur Hiina Müür. Suur Hiina müür. Taevatempel Pekingis. Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist (ja terrakotast
Tabelike=) India Hiina Jaapan Ande (Andres Jakovlev) 1. Kultuuri tärkamise aeg. Umbes 4500 aastat tagasi, III IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. 3-5 sajand. aastatuhandel e. Kr. Kr (arhitektuur)
India kunst India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige
· Skulptuur on dünaamiline, mänglev, liigutuste ja zestide mitmekesine. · Enamasti kasutati kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks kasutatakse ka vaske ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid.
tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid