Hiina, India, Antiikkreeka, Vanarooma, Keskaeg, Kirikumuusika (0)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Muusika KT
Hiina muusika

U 3000 a eKr hakati korrastama helisüsteemi
On üsna vähe muutunud
Oluline on ümbritsev maailm
5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam
2700 a eKr leiutati kammertoon ( bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi - või riisitera), see oli f noot
Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga)
Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst , näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama .
2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne
Pillid: pipa – 4-keelne lauto -taoline keelpill ; er-hu – viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king – 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill

India muusika

Valitsevad 2 usku – hinduism ja budism
Veda hümnide laulmine
Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr)
Rigveda – kirjalik allikas, muusika teooria
Klassikalinemuusika kasvas ülikute ringkonnast
Kõrgklassis oli muusika tähtsal kohal, see näitas haritust
Muusika oli 1-häälne ning 7-astmeline
Õpiti õpetaja mängu kuulates, pidi mõistma läbitunnetatud heli
9 emotsiooni ehk seisundit
Rasa – emotsionaalne seisund
Raga – kindlale meeleolule vastav helide rühm mille põhjal imroviseeriti
Rasa ja raga on omavahel seotud
Tala – rütmi mudel
Pillid: vina – pillide kuningas/kuninganna, näppekeelpill; sitar – 7 põhikeelt ja 9 resonantskeelt (kaasa helisevad); tsitter – 25 keelt, nagu kannel; pungi – puhkpill maotaltsutamiseks

Antiikkreeka muusika

Kiire kultuuri areng
Arvati et muusika on jumalate kunst ( Appollon – muusika kaitse jumal)
Muusikat pidi õppima 30. eluaastani et haridust saada
Muusika oli jumalate kunst ja arvati et musikaalne inimene on jomalate poolt väljavalitu
Muusika oli 1-hääle aga mitmehäälsusega tegeleti teoreetiliselt
Hakati mõõtma helide vahelisi kaugusi – intervalle
Konsonantsid – helikõrgused mis kõlavad koos hästi
Dissonantsid – kõlavad halvasti
Klassikaline – eesrindlik, parim
Hellenismi ajajärgul toimus kultuuride segunemine
Laulsid vaheldumisi solist ja koorid
Säilinud on Pindarose „Ood“ ja 2 hümni Apollonile
Korraldati Dionysose pidustusi millest arenes välja tragöödia ja komöödia
Tragöödiast arenes oratoorium ja ooper
Oratooriumis komenteerib tegevust koor, ooperis näed ise
Amfiteatris olid orkestral lauljad ja skeenel näitlejad
Näitekunstis olid ühendatud tants, sõnakunst, muusika, arhitektuur
Pillid: topeltaulos (oboe eelkäija), barbiton , kitara (keelpill), lüüra (7-keelne), forminks

Vanarooma muusika

338 eKr hellenistlik ajajärk
146 eKr kuni 395 pKr oli Kreeka Rooma võimu all, algas Kreeka kultuuri hääbumine
Valitses keiser Nero , keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija
Tekkis uus kunstiliik – pantomiim – kehakeel
Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale
Arenesid puhkpillid
Loodi orkestreid
Täiustati pille
Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Hiina-India-Antiikkreeka-Vanarooma-Keskaeg-Kirikumuusika #1

Hiina-India-Antiikkreeka-Vanarooma-Keskaeg-Kirikumuusika #2

Hiina-India-Antiikkreeka-Vanarooma-Keskaeg-Kirikumuusika #3

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

c2rolyy Õppematerjali autor

Hiina,India, Antiikkreeka, Vanarooma, Keskaeg, Kirikumuusika

hiina india antiikkreeka vanarooma keskaeg kirikumuusika

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusikaajalugu I kursus (10kl)

MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika

Muusika

doc

Muusika muinasajal ja vanaajal

MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile. Alterseitse: Kultuur see on tsivilisatsioon. Kultuur Vaimne, seotud mõttetegevusega Materiaalne, nähtav, katsutav, tajutav

Muusikaajalugu

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.

10.klassi ajalugu