Hetiidi riik, Foiniikia, Pärsia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Mesopotaamia

ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627). Sel a-l lõi Assüüriast lahku Babüloonia ja tekkis uuesti iseseisev riik, mille valitsejaks sai üks kaldea suguharujuhte Nabopalassar. 625. lõi Assüüriast lahku ka Meedia. A-l 614 purustasid meedlased Assuri; a-l 612 babüloonlased ja meedlased vallutasid Niinive. Kuid mõned Assüüria väeosad murrasid läbi läände Eufrati äärde ja jätkasid seal vastupanu, mis lõppes sellega, et 609. Babüloonia ja Meedia väed vallutasid Harrani ning 605. Karkemisi linna. Aastal 605 lakkas Assüüria riik olemast. 18)Nebukadnetsari ajal ehitati nn

Ajalugu

4

doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma ­ neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg ­ ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg ­ ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide ­ veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.

Ajalugu

5

doc

Egiptus

· Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased. Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi. Amet pärandati järglastele. Tasuti tarbeesemete või Allutati Nuubia põhjaosa ja looda elukutseline sõjavägi. toiduga. 1650-1550a eKr on riik taas lagunenud, Alam-Egiptuses võimutsesid · Orjad ­ võõramaised sõjavangid või orjastatud talupojad või hüksoslased. käsitöölised. Kasutati erinevatel töödel (ehitusel, sõjavägedes, · Uue riigi periood 1550-1075 a eKr taastati riigi ühtsus. Oli tundma majapidamistes) õpitud hobukaarikuid ning kujunes kaarikuvägi. Vallutati Palestiina, Sõjavägi

Ajalugu

2

doc

Arutlus "VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED"

Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud peagi enam keegi .Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks

Ajalugu

8

doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega (u 8. saj eKr-476. a pKr). MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND (ptk. 3 lk. 17-28) Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil tulvavee püsimist pikendada (rajasid terassid, et vesi püsiks kõrgematel oruservadel kauem). Lisaks toimetasid nad saduffide – veetõstukite abil vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatunud.

Ühiskond

3

doc

Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati pühad ehitised-templid. Egiptus. 3000eKr ühendas Lõuna- Egiptuse valitseja Menes Ülem-Egiptuse ja Alam- Egiptuse ühiseks Egiptuse riigiks. Pealinnaks sai Memphis. Tsivilisatsiooni olemasolu sõltus täielikult Niiluse jõest. Tõusud ning mõõnad ja nende ette ennustamine võimaldasid

Ajalugu

8

pdf

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 ­ 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 ­ 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal

Ajalugu

14

doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

· Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna lahutamatut seost. 2. Egiptuse ajaloo püsietapid Nimetus Aeg Iseloomustus Vara - U 3000 · Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks dünastiline aeg ­ 2650 riigiks (3000 eKr) (pln Memphis) eKr · Hieroglüüfkiri · Vase kasutamine · Dzoseri astmikpüramiid Vana riik 2650 ­ · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia ­ riik ulatus 2 kärestikuni.

Ajalugu

Kommentaarid (0)