Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Henri Matisse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist





HENRI MATISSE
Referaat


Henri Matisse
Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis
Henri Matisse #1 Henri Matisse #2 Henri Matisse #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hendrik tamp Õppematerjali autor
Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Henri Matisse

Henri Matisse (1869-1954) Henri Matisse Henri Matisse sündis 31 detsember, Le Cateau Põhja-Prantsusmaal. Üle kuue aastakümne karjääri tehes töötas ta kogu meedias ­ maalidest, skulptuuridest graafikani. Kuigi tema teemad olid traditsioonilised - aktid, figuurid maastikul, portreed, on tema revolutsiooniline kasutamine säravat värvi ja liialdatud kuju emotsioonide väljendamiseks teinud temast ühe mõjukaima kunstniku 20. sajandil. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja

Kunstiajalugu
thumbnail
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

haaravalt tema rahutu, tormine hing. Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI DE TOULUSE-LAUTREC (1864-1901) Oli aristokraat. Tema geenides oli aga viga (tõenäoliselt sugulasabielude tõttu) ja noorena saadud trauma tõttu tema jalad ei kasvanud. Haigus aga ei kibestanud teda. Mees loobus aristokraadi elust Pariisi ööelu kasuks. Hariduselugi ei istunud ning otsustas õppida pigem eluülikoolis. Kujutas Pariisi dekadentlikku ööelu Monmartre’il. Ta ei otsinud aga ööelust inetust ega viletsust, vaid leidis maailma, kuhu ka ise hästi sobitus. Joonistas öösiti

Kunstiajalugu
thumbnail
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ­ ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. KUNSTNIKUD HENRI MATISSE (1869 ­ 1954) Foovide rühma keskseim kuju oli Henri Matisse. Tema arvates pole kunstnikul tarvis loodust ,,kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu seega otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodusmotiiv olla täis liikumist. Selle asemel et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada

Kunstiajalugu
thumbnail
34
pdf

Üldine kunstiajalugu

fovismiesindaja. Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Kogu kompositsioon on väljendav: modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted jne. Matisse´i tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda.Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis. Parimaks väljendusvahendiks olid värvid. Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandvärve kasutades, nii et pildil tekkis ruumilisuse tunne paljalt värvide kõrvutamisest.Soojade ja külmade värvide kontrast loob samuti ruumilisuse tunde

Eesti kunstiajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L

Kunstiajalugu
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Van Gogh pälvis kaasaegsete tunnustust niisama vähe kui Cézanne ja Gauguin. Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre'il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke.

Kunstiajalugu
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun