faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid Kalduvus verejooksude tekeks, mis ei peatu Liigestesse, lihastesse (valu, paistetus) Peale kerget traumat Iseeneselikult (nt ninaverejooksud) Vererohked menstruatsioonid Eluohtlikud Ajusisene verejooks Hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Raske vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanueas http://kiku.hambaarst.ee/robot/103/hemofiilia-ja-von-willebrandi-tobi Pärilikkus Pärandub X-liitelisel retsessiivsel teel X-kromosoomis tekkiv geneetiline muutus põhjustab vere hüübimisfaktori tootmises probleeme Hüübimisfaktor on seotud X-kromosoomiga - haigestuvad mehed, naised on haiguse edasikandjad Naiste teine terve X-kromosoom ei lase haigusel avalduda
veritsuse. Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline defitsiit või need puuduvad, siis vere hüübimine on takistatud ja tekivad erineva raskusastmega veritsusprobleemid. Mõned veritsushaigused on olemas juba sündides ning on põhjustatud harvaesinevatest pärilikest haigustest. Teised veritsushäired on tingitud teatud haigustest nagu vitamiin K defitsiit ja äga maksahaigus, või antikoagulantsete ravimite tarvitamisest. Sümptomid: * Suured verejooksud * Suured verevalumid * Kergesti tekkivad veritsused * Ninaverejooksud * Ebanormaalne menstruaalverejooks HEMOFIILIA A Teised nimetused: Klassikaline hemofiilia; faktor VIII defitsiitne hemofiilia Definitsioon: Pärilik vere hüübimissüsteemi haigus, mille põhjuseks on plasmavalgu- VIII faktori aktiivsuse vähenemine, mis mõjutab vere hüübimisomadusi. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid:
läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma. Songasisu on dünaamiline: magu libiseb edasi ja tagasi läbi diafragma avause. Tugevalt seotud GERD sümptomaatikaga, pitsumine ebatüübiline. Võib esineda igas vanuses.
Tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on selle põhjuseks nn.veresoonte lupjumine e. ateroskleroos, mille tekkimist soodustavad suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli sisaldus veres, vanus. Ajuinfarkti puhul võib veresoone sulgeda ka embol (veresoont ummistav võõrkeha, mis koosneb tavaliselt verehüüvetest või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest). 2. Ajusisene verevalandus Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk. 3. Subarahnoidaalne verevalandus Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga. Iseloomulik on: Virhowi triaad
· Skisofreenia ravi vastu võideldakse sellega, et luuakse inimesele stressivaba elukeskkond. Kasutatakse ka Neuroleptikume e. grupp keemilisi ühendeid, mis omavad head ravivat efekti psühhoosile. Hemofiilia · Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. · Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas, kergema vormi korral alles täiskasvanueas. Hemofiilia puhul on iseloomulikuks verejooks liigestesse ja lihastesse, veritsus tekib mõne aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult. · Haemophilia (ld.k), Hemophilia (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vere hüübimisprotsessis osaleva verevalgu hüübimisteguri ehk hüübimisfaktori puudulikkuse või aktiivsuse vähenemise tõttu. · Hemofiiliat põhjustab X-kromosoomis oleva hüübimisteguri geeni
moodustumiseks, mis peatab veritsuse. Kui esineb teatud hüübimisfaktorite osaline defitsiit või need puuduvad, siis vere hüübimine on takistatud ja tekivad erineva raskusastmega veritsusprobleemid. Mõned veritsushaigused on olemas juba sündides ning on põhjustatud harvaesinevatest pärilikest haigustest. Teised veritsushäired on tingitud teatud haigustest nagu vitamiin K defitsiit ja äge maksahaigus, või antikoagulantsete ravimite tarvitamisest. Sümptomid: · Suured verejooksud · Suured verevalumid · Kergesti tekkivad veritsused · Ninaverejooksud · Ebanormaalne menstruaalverejooks Hemofiilia A Definitsioon: Pärilik vere hüübimissüsteemi haigus, mille põhjuseks on plasmavalgu- VIII faktori aktiivsuse vähenemine, mis mõjutab vere hüübimisomadusi. Põhjused, esinemissagedus ja riskifaktorid: 7
.......................................................................... 17 MÜRGITUSED.......................................................................................................................... 18 ÄKKHAIGESTUMISED........................................................................................................... 19 KRAMBID..................................................................................................................................22 GÜNEKOLOOGILISED VEREJOOKSUD.............................................................................. 22 PSÜÜHILINE KRIISISEISUND............................................................................................... 22 TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised · Stopp! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel.
.......................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI .............
............17 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. See on haigus, mis käib haigestunuga kaasas kogu elu ning vajab pidevat ravi. Hoolimata arenevatest ravimeetoditest ning sellega diabeetikule parema elukvaliteedi võimaldamisest, arenevad aastate jooksul oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid
haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima · Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse · Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht. Koljupõhimiku murd · Veri valgub koljumulku ja sellga surutakse kinni piklik ajus paiknev hingamiskeskus ja hingamine seiskub Koljupõhimiku murru tunnused: · Eritised kõrvust ja ninast · Prillverevalum · Verevalum kõrva taga Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused:
Selle vältimiseks püüab ta jalga igal sammul kõrgele tõsta. SÄÄRELUUNÄRVI NEUROPAATIA all kannatav haige ei saa varvastel seista, käia ega ka varbaid painutada, ta jalataldade tundlikkus on kadunud. POLÜNEUROPAATIAD (mitmenärvi kahjustus)- Väheneb vastavates kehapiirkondades tundlikkus ja halveneb lihasfunktsioon, esimesena kahjustuvad reeglina labajalad, haiguse süvenedes tekivad ulatuslikumad kahjustused. 6 Esmaseks sümptomiks on sageli jalataldade ja labade ebamugavustunne- ,,vatised jalad,, ja ,,sipelgate jooksmine,, ehk paresteesiad. Kuna närvide kahjustuse tagajärel jäävad ka lihased nõrgaks, esineb raskusi kandadel kõndimisega ning käimisel võib labajala ,, kukkuda,, vastu maad. Lisaks esinebka tundlikkuse alanemine kõigi tundeliikide- puudutus, valu, külm/kuum- osas. Tundehäiretele on iseloomulik sümmeetrilisus mõlemal jäsemel korraga. Kogu NS on tundlik erinevate kahjustuste suhtes
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on ajuinfarkti põhjuseks veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos või veresoonte topistus ehk embol, mis liigub verevooluga südamest või unearteritest Ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult tekib ajuarteri lõhkemise tulemusena. Sageli on verejooksu riskiteguriks kõrge vererõhk, mille tulemusel tekkinud verejooks põhjustab verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu ajukahjustuse. Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk subarahnoidaalne hemorraagiline insult tekib, kui veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud aneurüsm ehk kotjas väljasopistis. Nimeta insuldi sümptomid
Eduka elustamise märgid Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaazi ajal pulsi laine Hingamine ja südame tegevus taastub Elustatava välimus muutub Pupill läheb kitsaks Elustamist tuleb jätkata kuni: Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine) On saabunud kvalifitseeritud abi Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu Sokk on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule. Soki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine
ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed) Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui spontaanne hingamine ei taastu kontrolli vereringet ja alusta vajadusel elustamist. 8. Kuidas peatada suurt välist verejooksu? Teades, et verega levivad ohtlikud nakkushaigused (HIV, B- ja C-hepatiit jne) kuidas ennast kaitsed? Missugune on tegutsemisjärjekord verejooksuga inimese aitamisel? Mida teha, kui haavas on esemed (nuga, puupilbas jne)? 9. Mis on šokk? Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses. Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd
Tänapäeval töödeldakse teravilju tungaltera vastu. Teravilja seistes laos mürgisus väheneb ja umbes aasta pärast võib see täielikult kaduda. Tungaltera on ametlikult ravimtaimede registris, temast toodetavaid ravimeid on ligi paarkümmend. 7. Rahvapärased taimenimetused Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu: haigus määratlemata naistehaigused seest haigus sünnitus verejooks Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed: tungaltera Claviceps purpurea Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid: Vanaema tundis maarohtusid. Tahtis, et õpiks ära, aga ei õppind keegi. Korjas tungalpäid, andis sisse, kui lapsevaevas keegi oli. /---/ Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera. Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja
Vereeritus on suurem kauem kestnud raseduse korral. Vereeritus on kõige intensiivsem 3-6 tundi pärast misoprostooli manustamist. Umbes pooltel patsientidest tekib iiveldus ja kolmandikul oksendamine. Need kaebused võivad olla seotud ka rasedusega. Misoprostooli manustamise järgselt esineb vähem kui neljandikul patsientidest kerge ja spontaanselt mööduv kõhulahtisus, mis reeglina ravi ei vaja. Võib esineda mööduvat peavalu, minestustunnet ja uimasust. Võimalikud tüsistused • Mittetäielik abort. Sellele viitavad vereerituse jätkumine tupest üle 4 nädala, alakõhuvalu ja põletikutunnused. Olukorra lahendamiseks teostatakse emakaõõne vaakumaspiratsioon või korratakse medikamentoosset meetodit. • Verejooks. Rohke ja pikenenud vereeritus, mis viib hemoglobiini langusele, on medikamentoosse abordi puhul harvaesinev. Umbes 1% juhtudest on vajalik emakaõõne kirurgiline abrasioon.
See peab hüppeliigest toestama. 2. NÄOPIIRKONNA VIGASTUSED Andmaks esmaabi näopiirkonna vigastuste korral (verine nina, kulm, sisselõiked, marrastused), on samuti treeneril vaja korralikku esmaabi pakki. Selles peaks olema plaastreid, puhtaid salvrätikuid, mis verd sisse imaks, steriliseerivad lapid ja mõni antibakteriaalne geel. Esmaabi näide verise nina korral : Aseta salvrätik ninasõõrmete juurde, et verejooks peatada. Väldi otsest kontakti verega, võid kasutada steriilseid kindaid. Aseta külmakott ninale et vähendada paistetust. Jälgi, et keemilist külmakotti ei pandaks silmade peale, juhul kui külmakott hakkab läbi laskma. Aseta ninajuurele kompressioon ning kalluta pead ettepoole. Jälgida tuleks treeneril ka seda, et enne ei tohiks last tagasi treeningprotsessi või mängu lasta, kui verejooks on peatunud.
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. Põhineb vere puudulikul hüübimisprotsessil ja on tingitud VIII hüübimisfaktori puudulikkusest. Haigus pärandatakse x- liitelisel retsessiivsel teel. Sümtomid: Veri ei hüübi .Rasked haigus vormid ilmnevad varakult .Peamine tunnus on veritsus mis võib tekida ,mis võib tekkida ka imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis, kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Ravi: Ravi seisneb VIII faktori kontsentraadi süstimises. Süstitav faktori kogus sõltub kõigest:veritsuse raskusest, kohast ja patsiendi kehakaalust. Hemofiilia kerget vormi võib ravida krüopretsipitaadi või desmopressiiniga. Suhkurtõbi Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet on krooniline hüperglükeemiaga iseloomustuv ainevahetushaigus, mis põhineb puudust ning mis haiguse
Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere- ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt. Väikeaju, tasakaal ja koordinatsioon. Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus. Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4
......................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast ....................................................................................
13. Mis vahe on antiagregandil ja antikoagulandil? Antiagregandid vähendavad trombotsüütide agregatsiooni(kokkukleepumine), antikoagulandid pärssivad fibriini teket. 14. Selgita vere hüübimise mehhanismi? Protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. 15. Milline väide kehtib atsetüülsalitsüülhappe kohta? a) Tromboosi profülaktikaks kasutatakse aspiriini kuni 300 mg ööpäevas b) Antitrombootiline toime kestab 7...10 ööpäeva c) Eritub organismist muutumatul kujul d) Inhibeerib tromboksaan - A2 16. Kuidas jagunevad antiagregandid? Too välja esindaja! Mille poolest rühmad erinevad üksteisest? Suukaudsed ( ASA - atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin, P2Y12-retseptori antagonistid e ADP
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia..............................................................
Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. 19. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 20. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 21. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: · Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks · Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks · Tee liigesele side elastse sidemega · Suure turse, liigese liikuvuse muutumisel vajalik arsti konsultatsioon · Nikastuse korral esineva liigesesidemete väljavenimise tõttu kaldub nikastus kergesti
· Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras ELUOHTLIK SEISUND Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda: helistada 112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (et mitte kasu asemel kahju teha), vaid kuulata, mis nõu 112 annab. 7 Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks -- seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Sündmuskohale jõudes hinda kõigepealt ära enda ohutuse. Kui oled ise ohus, siis ligidale minna ei tohi. Pole ju vaja täiendavaid abivajajaid. Hinda olukorda ja hoolitse, et ei tekiks lisa ohte, näiteks et pimedas maanteel teised autod otsa ei sõidaks. Selleks pane märgid välja ja ohutuled sisse, siis hinda, kui palju on kannatanuid ning seda, kas nende seisund on eluohtlik.
fibroos, hüpertüreoidism, prostatiit, nefriit, allergia, bronhiit, kollatõbi, artriit, lihaste düstroofia, nahahaavandid, akne, gastriit, kasvajad, menstruatsioonihäired Toksilisus: üldiselt ei esine! POT: 350...540 mg (kaasneb ka adaptatsioon) · Lihasnõrkus, kõhulahtisus, peavalu, peapööritus · Stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, vit K metabolismi häired, vaginaalne verejooks, nägemishäired · Antikoagulantse toimega, niiet vit K defitsiidi korral võib tekkida tõsiseid probleeme vere hüübimisega Vitamiin K (naftokinoonid) antihemorraagilise toimega Nimetused: füllokinoon (K1) taimedes ja kalaõlides menakinoon (K2) sünteesivad peensoole bakterid menadioon (K3)- puhtsünteetiline, alküülitakse K2-ks Metabolism: · Imendub peensoole ülaosas (imendumist häirivad antikoagulant dikumarool,
3.2. Pikatoimelised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid e. depoopreparaadid 1.emakasisene süsteem e. nn. hormoonspiraal ("MIRENA"). See on kombinatsioon emakasisesest vahendist ja hormonaalsest kontratseptsioonist. Kujult sarnaneb ta tavalisele T- kujulisele emakasisesele vahendile, kuid sisaldab lisaks kapslit, millest vabaneb aeglaselt väikeses annuses progestiini (20 mikrogrammi levonorgestreeli päevas). "MIRENA" on efektiivne ning samal ajal omab mõju ka menstruaaltsüklile - verejooksud muutuvad väheseks või lakkavad, kuna levonorgestreel väldib endomeetriumi proliferatsiooni. Seetõttu on ta sobilik näiteks naistele, kelle menstruatsioonid on väga vererohked. Peale "MIRENA" väljutamist taastub normaalne menstruatsioon ning ka viljakus. "MIRENA" paigaldatakse enamasti menstruatsiooni ajal naistearsti poolt ning ta võib emakasse jääda kuni 5.aastaks. Eelnevalt on vajalik günekoloogiline kontroll suguteede põletikuliste haiguste ning raseduse välistamiseks
hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist Sokki põhjustab: Südametegevuse puudulikkus Perifeerste veresoonte laienemine Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia Soki tundemärgid külm higi nõrk pulss kahvatu nahk sinakad huuled nõrkus, rahutus pindmine, kiire hingamine iiveldus, oksendamine, janu teadvusehäired, teadvusetus Mida teha soki ennetamiseks 1. Kindlustada elulised funktsioonid! 2. Sulge kõik välised verejooksud! 3. Võimalikult rohkem hapniku! 4. Kaitse termokahjustuste eest! 5. Ei anna süüa ega juua 6. Ära põhjusta valu! 7. Ära vaigista valu! 8. Ära transpordi ise traumapatsienti! 9. Sokiasend! 10. Rahu ja vaikust! ANAFÜLAKTILINE SOKK JÄRSULT TEKKINUD ELUOHTLIK ALLERGILINE REAKTSIOON KIIRE KULG ÜLIRASKE SEISUND PUNETAVAD SÜGELEVAD LAIGUD RASKENDATUD HINGAMINE NÄO JA KAELA TURSE KÕRITURSE HINGAMISSEISKUS KAHVATAU / SINAKAS NAHK
16-18. rasedusnädalal tehtud ultraheliuuringu abil on võimalik avastada arenguanomaaliaid. Spetsiifiline tuulerõugete ravi puudub. Samuti ka vaktsiin. Hüpertensioon - on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. Põhjuseks võib olla veresoonte ahenemine, neeru-ja kesknärvisüsteemi haigused. Vererõhk kasvab vanemas eas ja on seotud nii pärilike tegurite kui ka eluviisidega. Rasedusaegne hüpertensioon on: · 15 % juhtudest emade surma põhjuseks (aju hemorraagia, DIC, tromb-embooliad) · Perinataalse haigestumise (antenataalne surm, kasvupeetus) ja surma olulisemaid põhjusi · Sagedane raseduse enneaegse lõpetamise (artefitsiaalse enneaegse sünnituse) põhjus ema/lootepoolsetel näidustustel Kuseteede põletikud Siia haiguste gruppi kuuluvad uriinis haigustekitajate esinemine, põiepõletik ja neeruvaagnapõletik. Väljakujunenud kuseteede põletiku tunnusteks on valulik urineerimine
maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi. Spastiline parees esineb näiteks järgmiste haiguste korral: insult - isheemia, hemorraagia, truumor, trauma, entsefaliit, laste tserebraalparalüüs, sclerosis multiplex, amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused).
Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l. Tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus. Võib tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel. Ohud: väheneb vere võime transportida O2 kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed
Mis on doonorluse alus? Iga väikese verekaotuse korral, kui lõigatakse näppu, kukutakse veriseks põlv või jookseb ninast verd, ei ole vereülekannet vaja teha, sest organism tasandab selle kaotuse ise. Kuna inimese keha suutlikkus kaotatud verd taastada on hea, ongi võimalik veredoonorlus tänapäevasel kujul: igalt doonorilt võetakse verd selline kogus, mis ei kahjusta tema organismi, ja mitme doonori annetused kokku aitavad inimest, kelle verekaotus on nii suur, et ta ise sellega toime ei tule.Teise inimese verd talub organism hästi ja sobiva vere leidmine pole raske, see ei pea tulema sugulaselt.Veredoonor võib olla iga terve täiskasvanud inimene.Elundidoonorlus on märksa keerulisem. Elav inimene saab siin üsna harva osaleda. Annetada saab elundit, mida on mitu, näiteks neeru. Siis jääb doonor ühe neeruga, mis tuleb oma ülesannetega ka üksi hästi toime. Kui aga see neer haigestub ja enam ei tööta, vajab doonor ise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
