Läänemere keskkonnakaitse konventsioon Helsingi konventsioon Sõlmiti 1992. aastal Helsingis. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. Leping on sõlmitud Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome Taani ja Venemaa vahel. Põhieesmärgid on vähedada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust. Ajalugu Eelkäija oli samanimeline dokument mis jõustus 1980. aastal. Esialgsed allakirjutajad olin Nõukogude Liit, Poola, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa Föderatiivne Vabariik, Soome ja Taani. 1980. aasta dokument hõlmas kõiki saasteliike. Eesmärk
looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32. Konventsioonid: Ramsari, Washingtoni (CITES), Berni, Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon), Bonni, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Peamine sisu, eesmärk. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Eesti liitus 12. juuni 1992 Ramsari konventsioon
poegimisvõimetud. Ka adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Teadvustades Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust kõigile rannikul elavatele rahvastele, sõlmisid seitse toonast Läänemereriiki 1974. aastal riikidevahelise Läänemere kaitse konventsiooni. Seda rahvusvahelist lepet seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis. Nii ongi see 1980ndal aastal jõustunud ja tänaseni kehtiv konventsioon rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. Poliitiliselt ja sisuliselt ajakohastatud uue, 1992 aasta leppega liitusid kõik tänased 9 läänemereriiki ja Euroopa Ühendus, tänane Euroopa Liit. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. Lepingupoolte ametnike ja teadlaste koostöös valmivad soovitused, mis näitavad
merekaitsealade loomine ja merekasutuse parem planeerimine on üks põhilisi vahendeid loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks (Internet 1). Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja jätkusuutlikuks mere poolt pakutavate ressursside majandamiseks on alates 1974. aastast allkirjastatud mitmeid rahvusvahelisi ja riiklikke konventsioone ja poliitilisi raamdirektiive üle kogu maailma Läänemere puhul näiteks Helsingi Komisjon. Antud dokumentide paljude nõudmiste seast on merekaitsealade loomine üks olulisemaid vahendeid kaitse reguleerimisel (Boedeker et al., 2010). Merealade kaitset korraldades peab arvestama puuduliku informatsiooniga nii merekeskkonnast kui loodusressursside seisundist. Merekeskkond on väga dünaamiline, kuid samas stabiilne, mille mõjutused on tihtipeale laiaulatuslikud (Internet 3). 4
EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi loodusressursse, tehiskeskkonna elemente, maastiku olulisi elemente, elukvaliteeti, niivõrd kui see mõjutab või võib mõjutada inimeste heaolu ja tervist. Saastus: Inimtegevus kahjustab keskkonda: Keskkonna otsese ja kaudse saastamisega. Tegevusega, millega rikutakse ökoloogilist tasakaalu (vihmametsade raiumine jne). Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon: reostus tähendab selliste ainete või energia inimpoolset sisselaset merre, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, kahjustada elusressursse ja mere ökosüsteeme, olla takistuseks mere õiguspärasele kasutamisele, sh kalapüügile, kahjustada merevee kasutamist ja viia heaolu vähenemisele Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks: Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+”
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju
· kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine
Kõik kommentaarid