· Teater oli igas suuremas linnas nii Kreekas endas kui ka Idamaades · Loodi jätkuvalt uusi näidendeid ning kanti ette ka vanu · Rahva maitse oli aga muutunud: sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argiteemadega · Hellenismiperioodi kreeklased tundsid huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu 4) Teadus · Põhiline teaduskeskus Aleksandria · Kreeka teaduse hiilgeaeg · Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette teadusharudeks. Süvenev spetsialiseerumine aitas saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu
Hellenismiperiood Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana aus
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid jumalatena koheldaks, palga sõ
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjav�
Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust Ideaalriik riik , kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale tuleb hoiduda rangest aristrokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast HELLENISMIPERIOOD Õp. Lk 128-133 MIS ON HELLENISM? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse DATEERI HELLENISMIPERIOOD u. 338 30 eKr (IV saj. - I saj eKr) KUIDAS ON ALEKSANDER SUURE VALLUTUSED SEOTUD HELLENISMI TEKKEGA? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel. KUIDAS JAGATI ALEKSANDER SUURE IMPEERIUM PEALE TEMA SURMA TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus 2) nn Seleukeedide riik 3) Makedoonia MILLISED MUUDATUSED LEIDSID ASET KREEKAS HELLENISMIPERIOODIL
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused. Õigused puudusid naistel
Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. · Religiooni kohta võ
Kõik kommentaarid