Hellenismiperiood Kreekas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Hellenismiperiood

Hellenismiperiood 338 ­ 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ­ 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ning sellega l

Ajalugu

3

doc

Kreeka ajalugu

ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid

Ajalugu

6

odt

Hellenismiperiood

ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast Museioni juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Seal kirjutati käsikirju ümber, tehti sellega seondu vat filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muidugi ka teiste teadustega. Aleksandria polnud ainus suur teadus- ja kultuurikeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis esiplaanil endiselt Ateena. Hellenistlik kirjandus Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähenduse. See on ka mõistetav, sest klassikalisel ajajärgul oli seal käsitletud linnriigile ja tema kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii linnriik ja kodakondsus kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiate kirjutamine küll jätkus - need käsitlesid uue ajal armastust, perekonnaelu ja olulisi teemasid -, tragöödiate poolel

Ajalugu

8

pdf

Hellenism

Hellenism   on ajaloo­ ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse  rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146  eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu  kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi  teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja  idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses,  ühiskonnakorras ja kultuuris.    Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri  mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides(  Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil  elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja  sõjav�

Ajalugu

3

doc

Hellenism

· Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed · Linnu valitseti traditsioonilisel viisil: tegutsesid linnanõukogud, igal aastal valiti riigiametnikke ja mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Kuid linnade võimuorganite volitused piirdusid nüüd enamasti siseasjade korraldamisega. Välisküsimustes allusid linnad selle suurriigi valitsejale, kelle territooriumil need paiknesid · Kreekas sõltusid linnad kuningavõimust vähem kui mujal. Paljud neist ajasid iseseisvat poliitikat ja suutsid Makedoonia kuningatele isegi edukalt vastu seista 4. Hellenistlik kultuur · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast

Ajalugu

1

odt

HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr)

HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus pa

Ajalugu

13

docx

Aleksander Suur

ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud jalaväelast). Isa käsul juhtis poeg raskerelvis ratsaväe vaenlase vägede teebalastest koosneva tiiva vastu. Noor väejuht purustas teebalaste väe väga kiirelt, hävitades selle peaaegu täielikult, ning ründas seejärel juba ateenlastest koosnevat väetiiba ja tagalat. See võit kindlustas Makedooniale Kreekas ülemvõimu, jäädes samas võiduka valitseja jaoks viimaseks. Philippos II mõrvati augustis, 336 a. eKr. Aleksander asub troonile. Granikose lahing 334 a. eKr ­ esimene tõsine lahing Pärsia vägedega. Koos trooniga päris noor Makedoonia kuningas hästi väljaõpetatud sõjaväe, mille tuumiku moodustasid raskerelvastuses jalaväelased ­ pikkade odade ehk sarissadega varustatud odamehed. Arvukad olid ka mobiilsetest kergjalaväelastest ning raskelt relvastatud ratsaväest

Ajalugu

3

doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100)

kitsale ringile. Hellenismiperiood (323-30 eKr) ­ kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur. Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samal ajal polnud Aleksandria ainus kultuuri- ja teaduskeskus: Väike-Aasias sai järjest tähtsamaks Pergamon, Kreekas aga püsis jätkuvalt esiplaanil Ateena. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse

Ajalugu

Kommentaarid (0)