50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
peeter Tim
Õppematerjali autor
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete
kogunimetuseks on tal kosmos), vastandina intelligiiblite ideede valdkonnale, on mitte üksnes olev jagatud (on olemas ainult üks ühtne inimese idee, meeltega tajutavas maailmas on aga palju erinevaid inimesi), vaid siin on jagatud ka samasus ja teisitisus. Näiteks vana inimene on ühelt poolt ju seesama inimene, kes ta lapsenagi oli, teisalt aga ikkagi muidugi mitte päris seesama – ta 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on seesama ja ühtlasi ei ole seesama. See kuulub liikumise, nii nagu kreeklased seda mõistsid, st. loodusprotsesside olemusse – liikumise protsessis saab asi pidevalt teistsuguseks jäädes ühtlasi selleks samaks asjaks. Liikumine kujutab endast samaks jäämise, identiteedi, ja teiseks saamise, teisitisuse, ühtsust. Kuna Platon mõtles liikumist liikumise arche kaudu, milleks ta pidas lõppeks
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 1 Mis on filosoofia?...........................................................................................................1 Antiikfilosoofia.............................................................................................................. 2 Stoikud............................................................................................................................3 Noorstoikluse 1. periood................................................................................................ 4
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii
seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiate kirjutamine küll jätkus - need käsitlesid uue ajal armastust, perekonnaelu ja olulisi teemasid -, tragöödiate poolel piirduti aga peamiselt klassika ettekandmisega. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Et kõige tähtsam luule peamiselt keskus oli Aleksandria, siis tuntakse hellenistlikku poeesiat Aleksandria luule nime all. Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja
" · Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika". · Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid