Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on see, ilma milleta inimene ei saa oma elu õnnestunult ära elada ?
  • Milles peaks siis seisnema mõistuslik elu ?
 
Säutsu twitteris
Andrus Tool /Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.

10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.


Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon . Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filosoofia-alane kirjandus, orienteeruti selles enamasti kreeka eeskujudele. Rooma filosoofide teosed on seetõttu olulised allikad, kust on võimalik leida andmeid kreeka filosoofia kohta. Filosoofia ajaloo seisukohalt võib niisiis hellenismi ja Rooma riigi ülemvõimu perioodi ühte liita. Järgmiseks uueks ajajärguks oli juba kristlik ajastu. Hellenismi perioodiks filosoofia ajaloos võib seega pidada ajavahemikku Aristotelese surmast kuni tinglikult 529. aastani pKr., millal Ida-Rooma kristlasest keiser oma ediktiga sulges lõplikult Akadeemia kui paganliku kooli ja ajaloolise kokkusattumusena asutati samal aastal Monte Cassinos benediktiinlaste klooster, mis kujunes järgneva aja vaimse kultuuri keskuseks.
Filosoofia ajaloo alastes uurimustes on olnud pikka aega tavaks pidada hellenismi aega filosoofia languse ajastuks . Seda selle tõttu, et tolle aja filosoofilised õpetused ei paistnud olevat originaalsed – iseäranis ontoloogilise ja epistemoloogilise problemaatika käsitlemisel . Neis arutlustes toetuti sel ajal tihti kreeka filosoofia juba väljakujunenud pärandile. Nii on hellenismi perioodi filosoofiat nimetatud ka epigoonlikuks.
Eelöeldu ei tähenda aga seda, et huvi filosoofia vastu oleks vähenenud. Pigem vastupidi: seda perioodi iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi.
Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide jaotuseks sai loogika , füüsika ja eetika . Loogika ja füüsika ei tähenda siinkohal päris seda, mida need sõnad tänapäeval tähendavad. Loogika tähistab antud juhul eelkõige epistemoloogiat – käsitlust sellest, mida on võimalik teada ja kuidas tõene teadmine kujuneb. Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende iseseisvumine filosoofia suhtes. Seetõttu käsitles filosoofiline füüsika välist maailma enam inimese elu vaatekohalt. Füüsika pidi eelkõige kirjeldama välise keskkonna neid külgi, millest inimese elu oli oluliselt mõjutatud. Loogika ja füüsika olidki pigem ettevalmistavad distsipliinid, tolle aja õpetuste keskseks distsipliiniks kujunes eetika.
On arusaadav, et sellise koolis õpetatava asjana sai filosoofia eksisteerida ainult siis, kui ta leidis tarbijaid . Siit vajadus olla populaarne , st tulla vastu tarbijaskonna vajadustele ja maitsele. Mida filosoofia- huvilised koolidelt ootasid oli aga just eetika antiikses mõttes – õpetus sellest, kuidas elus hästi toime tulla. Eetika endaga toimuvad aga varasema, klassikalise, perioodiga võrreldes olulised muutused. Hellenismiaja eetika on individualistlik. Küsimuse põhitüüp jääb küll samaks, mis see oli olnud läbi terve antiikaja. Ikka lähtutakse arusaamast, et iga inimene püüdleb loomupäraselt eudaimonia`t. Kuid kui klassikalisel perioodil mõisteti seda hästi-toimetulemist selliselt , et see on saavutatav hästitoimiva ühiskonna ja riigi kaudu, siis nüüd langeb ära eetika paratamatu seos poliitikaga. Hellenismi perioodi eetikaõpetustes ei tule enam ühiskond õnnelikkuse tingimusena arvesse. Teoreetilise vaatluse all on õnnelikkus , mida inimene indiviidina, üksnes omaenda jõududele toetudes võiks saavutada.
Selline muutus eetiliste õpetuse tüübis seletub muutustega sotsiaalses maailmas. Hellenismi perioodil kaotasid traditsioonilised kreeka ühiskonnad oma poliitilise iseseisvuse ja muutusid suure maailmaimpeeriumi osadeks . Veel Aristoteles, kes oli Aleksander Suure vallutuste kaasaegne, pidas kreeka traditsioonilisi polis `eid, väikesi linnriike, loomupärasteks ja kõige täiuslikumateks inimliku ühtekuulumise vormideks. Kuid nende poliitiline iseseisvus ei taastunud enam kunagi. Sellega päädis läbi terve 4. sajandi väldanud polis`e kriis. Üksikisiku jaoks, kes juhtus selles maailmaimpeeriumis elama, tähendas see seda, et poliitilise otsustuse tasand, mis vastuoludest lõhestatud polis`es oli tema jaoks niikuinii raskesti mõjutatavaks saanud, nihkus nüüd talle täiesti mittemõjutatavasse kaugusesse ja kõrgusesse. Samas võisid seal kaugel ja kõrgel langetatavad poliitilised otsused üksikisiku saatust oluliselt mõjutada, selle tihti peapealegi keerata.
Seetõttu oli hellenismiaja eetika põhiliseks taotluseks, teha vahet selle vahel, mis sõltub üksikindiviidist ja mis temast ei sõltu, et siduda siis inimese õnnelikkus ainult nende tingimustega, mis on täielikult indiviidi enda võimuses. Too taotlus on ühine kõigile hellenismi aja filosoofia koolkondadele. Erinevad nad üksteisest oma hinnangult inimese võimalustele. Poliitiline riigikorraldus ei kuulu üldise hinnangu kohaselt aga enam sellesse valdkonda, mida inimene piisavalt kontrollida suudaks. Hellenismiaja maailmamõistmist iseloomustab üldine ettevaatlikus kõige suhtes, mis puudutab inimese suhtes välist maailma. See “ala”, mida inimene tõesti kontrollida suudab, paistis taanduvat üksnes omaenda hingele – selline on vähemasti stoa õpetuse hinnang inimese olukorrale.
Kui meiegi ajastut tänapäeval nimetatakse tihti individualismi ajastuks, siis võib hellenismiaega selles mõttes pidada oma vaimsuselt kaasajale lähedaseks ajastuks.
Üheks hellenismiaja filosoofia koolidest oli ka stoa või stoikute kool. Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist (u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr. Seda pikka perioodi on kombeks liigendada “ vanaks ” stoaks (Zenon, Kleanthes, Chrysippos), “keskmiseks” stoaks (Panaitios ja Poseidonios) ning “uueks” stoaks (Epiktetos, Musonius Rufus, Marcus Aurelius).
Stoikute loogika. Tõene teadmine pärines stoa loogika kohaselt tajust. “Igasugune mõtlemine lähtub meelelisest tajust või igal juhul ei teostu ilma tajuta … Ja üldiselt ei ole ühest mõistest leida midagi sellist, mille tundmist ei omataks meelelisest antusest.” (SVF II 88) Hing on sünni momendil sarnane tabula rasa`le, puhtale tahvlile, mis alles meelte vahendusel täidetakse tunnetusliku sisuga. Taju üldjuhul ei eksi, eksimused tulenevad peamiselt mõtlemise vildakusest. Tunnetusprotsess saab alguse sellest, et meeli mõjutatakse väliste nähtuste poolt, ja seeläbi tekib hingesettekujutus ”, phantasia, kui “jäljend hinges”, typosis en psyche. Etteruttavalt tuleb ütelda, et stoikute ontoloogia kohaselt on kõik, mis on, kehaline. Nii on kehaline ka inimese hing – tunnetusinstants inimeses. Taju käsitlesid stoikud vastasmõju tulemusena, mis leiab aset kehalise hinge ja selle suhtes väliste kehalise mõjutajate vahel. Väline mõjutus jätab hinge jälje, pressib selle hinge nagu tempel jätab jälje vahasse. Niisugune jälg jääb hinge alles ka siis, kui mõju avaldunud asja enam kohal pole. Selliselt hinge korjuvad meelelised muljed ladestuvad üksteise peale ja mälu hoiab alles nende ühisosa. Nii tekivad mõisted, ennoiai, mis stoikute käsituse kohaselt ei olnud midagi muud kui üldised ettekujutused.
Väliste asjade tajumisega käib kaasas ka enesetaju, synaisthesis. Sellest areneb mina-teadvus ning välise maailma ja inimese siseilma eristus . Niipea kui elusolend jõuab enesetajuni, pühendub ta iseenesele, tunnetab enda olemust endale kuuluvana, sel ajal kui ta väliseid asju tunneb endast erinevaina ja võõrastena. Endale-kuulumise tunnet saadab rahulolutunne iseendaga ja sellest tekib instinktiivne tung püüelda kõike, mis aitab enda olemasolu kindlustada ja edendada, ning vältida vastupidist. Niisugune enesetaju ja “pühendumine” iseendale, oikeiosis, esineb kõigi elusolendite juures. Inimene tänu tema mõistuslikule loomusele aga väärtustab ka teadlikult asju enda mina seisukohalt. Laste juures väljendub see selles, et nad peavad heaks kõiki niisuguseid nähtusi, mis soodustavad nende kehalist eksistentsi. Pikkamööda õpib inimene aga tundma oma logos `t, tunneb selles ära oma tõelise mina ning leiab hüve sellest, mis soodustab mõistuslikku mina ja aitab kaasa selle täielikule avaldumisele.
Inimese intellektuaalses
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #1 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #2 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #3 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #4 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #5 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #6 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #7 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #8 Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter Tim Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
doc
Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond
87
doc
Filosoofia materjale
72
docx
Euroopa ideede ajalugu
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
20
docx
Filosoofia p eriood
24
docx
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
30
doc
Platoni poliitiline õpetus
27
docx
Filosoofia gümnaasiumile





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun