Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Andrus Tool /Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053
11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.
Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon . Vt. 10. teema.
Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast.
Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini : kanoonika, füüsika ja eetika.
Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap ), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis , tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud (aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe).
Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu mõõdupuuga saab kontrollida millegi mõõte. Kuid selleks, et miski saaks olla mõõdupuuks, peab see ise täpne olema. Selleks, et näidata, et miski on tõesuse kriteerium , tuleb Epikurose sõnul kõigepealt tõestada, et see ise on tõene.
Peamiseks tõesuse kriteeriumiks on Epikurose sõnul tajud: kui väidetu on kooskõlas tajutuga, siis on ta tõene. Samas oli kreeka tolleaegses mõtlemises üldlevinud ka “eksliku taju” mõiste. Oma kanoonikas püüabki Epikuros seetõttu kõigepealt tõendada, et igasugune taju ja mitte üksnes mõni esileküündiv tajude liik on tõene ning et "ekslikke tajusid” pole olemas. Tõese või väära taju all tuleb siinkohal silmas pidada lausete, mis väljendavad vahetult tajutut, tõesust või väärust. Need oleksid sellised laused nagu näiteks: “Praegu sajab” või “See siin on punane”. Argumenteerides toetub Epikuros kõigi tajude võrdväärsuse eeldusele. Nii pole võimalik ühe meele tajusid teise meele tajudega kummutada, sest nad on erinevate valdkondade tajumused ja üks neist pole vähem taju kui teine. Samuti ei saa varasemat taju hilisemaga kummutada, kuna nad on eelpool toodud põhjendusel võrdse kaaluga. Seesama kehtib ka katsete puhul kummutada ühe vaatleja taju teise vaatleja tajuga – ka see ei ole võimalik, kuna kõik tajud on võrdse kaaluga. Samuti ei saa tajusi kummutada aru, kuna aru enda mõisted pärinevad Epikurose järgi kõik tajudest . Nii jääb Epikurose hinnanagul ainul kaks valikut: kas loobuda tunnetusest taju kaudu – mis Epikurose eelduste alusel tähendaks üldse teadmisepüüdlemisest loobumist – või aktsepteerida kõiki tajusid tõestena. Skeptikud , kellelt Epikuros selle argumendi on laenanud, kaldusid esimese valiku poole. Epikuros valis teise.
Et oma positsiooni toestada, püüab Epikuros näidata, et see, mida tavaliselt käsitleti “eksliku tajuna”, s.t. meelepetted, ei kujutagi endast õigupoolest taju ning et arvatavad vastuolud erinevate tajude vahel on tegelikult näivvastuolud. Kui tajud näivad üksteisele vastu rääkivat, nagu siis kui seesama tuul tundub ühele külm ja teisele soe – näide millega Platon mäletatavasti illustreeris Protagorase positsiooni – siis saab vastuolu kõrvaldada, kui selgitada, et sooja- või külmaaisting ei sõltu üksnes tajutud nähtusest, vaid ka tajuva isiku seisundist. Soojus ja külmus on selles tähenduses relatiivsed, ja täielike tajuotsustuste – “Tuul on külm isiku A jaoks” ja “Tuul on soe isiku B jaoks” – on sama vähe vastuolu kui lausete “A on suurem kui B” ja “A on väiksem kui C” vahel. Eksimused tekivad tajude puhul siis, kui aru muudab omapoolsete täienduste või väljajätmistega tajusisu. Nii võib kandiline torn paista kaugelt ümmargune, kuna ei märgata, et kujutlus , mis kujunes suure distantsi puhul, on mittetäielik. Kui tajuja hoiaks kinni rangelt üksnes tajus antust, siis ei saaks ta antud juhul ütelda, et ta näeb ümmargust torni, vaid tal tuleks ütelda, et torn näeb kaugelt ümmargune välja. Ja selline väide jääb tõeseks ka siis, kui lähemale minnes saab taju põhjal kindlaks teha, et torn on kandiline. Kui pidada silmas teatud väljenduste relatiivsust ja teiselt poolt tunnistada tajutuks üksnes tajus tegelikult antut, siis võib Epikurose hinnangul lähtuda kõigi tajude tõesusest, ilma et satutaks vastuoludesse või oldaks sunnitud meelepetteid võimatuiks tunnistama.
Epikurose teine kriteerium, prolepseis, kujutavad endast esmaselt üldisi mõisteid. Mõisted ei ole aga midagi muud kui üldised ettekujutused, sest kogu teadmine pärineb Epikurose järgi tajudest. Kuid prolepseis`te kui kriteeriumite all peab Epikurose täpsemalt silmas sõnatähenduste korrektseid definitsioone. Epikurose jaoks need kaks asja ei erinegi, sest mõiste korrektne definitsioon toetub rangelt üksnes nendes tajudes antule, millest mõiste on tuletatud , ilma tajutule midagi meelevaldselt lisamata. Sõnatähendustena on prolepseis`el kõigepealt keeleline funktsioon, millest tuleb eristada nende kasutamist tõesuse kriteeriumina. Kui keegi midagi kirjeldab, kasutab ta paratamatult mõisteid, sõltumata sellest, kas kirjeldus on tõene või väär; ka siis kui kirjeldus on väär, võib mõiste selles kirjelduses olla tolles tähenduses ikkagi õigesti kasutatud, et on arusaadav, mida on silmas peetud. Niisiis pole mõistete keeleline kasutamine veel tõesuse kriteeriumiks. Tõesuse kriteeriumiga on tegemist alles siis, kui endalt küsida, kas kasutatud mõiste on käsitluse all oleva nähtusega kooskõlas või mitte – Diogenes Laertios toob näiteks juhtumi, kus tajuja püüab otsustada, kas kaugelt lähenev elusolend on hobune või härg, s.t. kas antud juhul on tajutule rakendatav mõiste “hobune” või mõiste “härg”. Mõiste siin tõepoolest justkui “haarab ette”, s.t. ennetab aktuaalset taju. Kui meie mõisted toetuvad ebakorrektsetele tähendusdefinitsioonidele, siis võivad nad ebapiisava tajuvõimaluse korral tekitada ekslikke arusaamu.
Epikurose sõnul peavad sõnade põhitähendused olema intuitiivselt mõistetud ega peaks vajama mingit tõestust. Vastasel korral ei suudaks me ei filosoofilisi küsimusi lahendada, ei mõne arvamuse õigsuse üle otsustada, ilma lõpmatusse tõestusteregressi sattumata. Näiteks kui keegi tahab otsustada, kas üks konkreetne tegu on õiglane või ebaõiglane, siis tuleb tal toetuda eelmõistele õigluse kohta, et teha kindlaks, kas antud tegu on sellega kooskõlas või mitte. Kui ta peaks veel ka selle eelmõiste enda tõesust tõestama, siis satuks ta lõppematu tõestuskohustuse all, sest loomulikult võib omakorda nõuda iga tõestuse premisside tõestamist ja nii kuni lõpmatuseni. Niisamuti nagu peab eeldama taju tõesust selleks, et teadmise võimalikkus oleks mõeldav, tuleb eeldada ka eelmõistete tõesust, et oleks võimalik otsustada filosoofilistele küsimustele antavate vastuste tõesuse üle.
Niisiis on Epikurose järgi tajude ja eelmõistete vahendusel meie käsutuses
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #1 Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #2 Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #3 Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #4 Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #5 Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #6 Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #7 Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter Tim Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõik mida vaja teada Epikuurlastest, nende filosoofilistest vaadetest, tähtsamatest esindajatest
filosoofia , filosoofia ajalugu , ajalugu , tartu ülikool , platon , sokrates , aristoteles , kant , Thales , protagoras , vana-kreeka , vana-rooma , uusaeg , vanaaeg , epikuurlased , epikuuros , ataraxia , eudamonia

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
doc
Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond
87
doc
Filosoofia materjale
20
docx
Filosoofia p eriood
27
docx
Filosoofia gümnaasiumile
72
docx
Euroopa ideede ajalugu
51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun