Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Heliloojate elulood (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10
1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas ( pianist , hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli . Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood . Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis. Ülejäänud pika elu veetis vaid soomes. See tõstis veeldi ta siirast kuundumust kodumaasse ja rahvusesse. Viimased 50 aastat ei kurjuta enam midagi uut. Sureb 1957 oma armastatud "ainolas". Helsingis on talle püstitatud väärikas memoriaal ja konservatoorium tema järgi nimetatud.
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge . Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju . Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia , kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo . Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg , lemminkäise kojutulek ; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande , torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast.
Muusika Page 1 Edvard Grieg 14. oktoober 2009. a. 20:27
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit . Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks . Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja , pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen . Said sõpradeks. Esimese romansi pühendas talle. Grieg tutvus nina hagerupiga kellest saav tema teoste esmane ja olulisim/parim ettekandja ja abikaasa. Kogu hilisema elu ühendas nina abikaasale. 1867 avati oslos griegi nimeline muusikaakadeemia ja abiellus. Muusikaakadeemiale elu sisse puhumine võttis aastaid(raha, ruumide ja personali komplekteerimine. Vösitav ja psühholoogiliselt kurnav. Samal ajal peeti tada kodumaal keskpäraseks muusikuks ja riik ei eraldanud stipendiumi, mis võimaldanuks tal vabaneda
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Heliloojate elulood #1 Heliloojate elulood #2 Heliloojate elulood #3 Heliloojate elulood #4 Heliloojate elulood #5 Heliloojate elulood #6 Heliloojate elulood #7 Heliloojate elulood #8 Heliloojate elulood #9 Heliloojate elulood #10 Heliloojate elulood #11 Heliloojate elulood #12 Heliloojate elulood #13 Heliloojate elulood #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margus Lind Õppematerjali autor

Lisainfo

kuulamise lingid/failid ei tööta (ei ole olemas)
heliloojad , muusika , sibelius , grieg , strauss , looming , elulugu , berlioz , dvorak , mussorgski , schönberg

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
doc
Erinevate heliloojate looming
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
6
docx
Romantismiaja muusika 19-sajand
50
docx
MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium
13
doc
Eesti rahvamuusika
22
doc
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
56
pdf
Modernism ja muusikateater
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun