50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
G3rtrud
Õppematerjali autor
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
arusaadavas keeles. Kõige rohkem meeldis talle süüvida salapärasustesse- see tegigi temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süzee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,,Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süzeed (,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süzeesid. Poe metafoorirohked novellid on lähedased tema luulele ja eelkõige kuulsala luuletusele ,,Ronk,, ,,Kuldmardikas,, ,,Usheri maja hukk,,(1839) Walt Whitman- (1819-1892) Luuletaja Ameerikas. Oli puusepp, ajakirjanik ja teda hakkasid juba noorest peast huvitama luuletused
protsessid. Indrek võitles oma tõe ja õiguse eest. Kivi hoobist hakkab Mari külg pidevalt valutama. Kiviviskamise lugu lõpeb tegelikult III osa lõpus III osa kuidas inimene peab ühiskonnas suhestuma III osa lõpus läheb maale ja näeb, et Mari on väga haige. Maril on tekkinud vähk sinna, kus ta kiviga pihta sai. Mari teab, et tal ei ole õigust jumala poole pöörduda, sest ta on patune Jussi pärast. Mari tahab võtta suure annuse rohtu, sest tahab surra. Ta tahab surra, et saada Jussi juurde. Tahab pääseda patust, sellest kiviviskamisest. Mari mõjutab Indrekut sellega,e t tema viskas talle selle kivi, aga Mari saab aru, et on ise ka patune Jussi pärast. Indrek nõuab, et ema halastaks talle. Mari ütleb,e t Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab. Indrek otsustab teha meeletut kurja selel kiviviskamise pärast ( ta saab aru, et teebmeeletut kurja). Vargamäel on armastust rohkrm vaja, kui kurjast hoidumist.
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odysseus sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelasi, meenutatakse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on Odysseuse naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. Osad sõdurid söövad lootost, jäävad sinna. Odysseus saab sealt siiski minema. Viib oma mehi otsusekindlalt edasi. Mehed jõuavad saarele, kus elab kükloop (ühe silmaga hiiglane) Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambad. Tema isaks merejumal Poseidon. Polyphemos paneb mehed koopasse kinni, veeretab kivi ette, ning sööb neid kahekaupa hommikuks. Odysseuse nipp purjujootmine ja kavalus
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
«Kõigepealt lehma esimeste jalgade alla hagu kuuseoksi ja kadakaid, mis pehmemad,» ütles ta. «Kui juba esimesed võivad toetada, siis katsume, kuis tagumistega lugu.» Esimesed jalad saadi varsti hagudele ja nüüd oleks lehm võinud katsuda tagumisedki mudast välja kiskuda, aga ta ei teinud seda ei heaga ega kurjaga, inises ainult, kui teda löödi. «Nonäh, ma arvasin kohe, et jalad kangeks külmanud,» ütles sauna- Madis. Ei jäänud muud nõu üle, kui mehed pidid käised ja püksisääred üles käärima (peremees viskas oma uued püksid hoopis jalast ühes saabastega), mudasse minema ja lehma jalad välja kiskuma, et need hagudele paigutada nagu esimesedki. Siis tõtati silda tegema kuni lähema künkani. Alles nüüd katsuti lehma jalule ajada. Aga see ei liigutanud ikka veel, lamas õietsi jalu maas. «Ega muud, kui teeme talle tule ette,» ütles sauna-Madis, «küllap ta siis varsti jalad alla võtab.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid