100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
101 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ummm
Õppematerjali autor
1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis.
Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli
Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump. See on mõeldud õhu pumpamiseks sisselasketorustikku. Turbiinrattaga ühele võllile kinnitatud pumbaratas tõmbab oma pöörlemisega õhku läbi õhufiltri ning tekitab vajaliku rõhu (1,6 kuni 1,8 bar´i) sisselasketorustikus. 3. Võlli korpuses pöörleb kahel pronkspuksil võll. Kuna võlli
1 Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris
Juba ühekraadine kõrvalekalle (väntvõlli pöördenurga järgi) optimaalsest võib tõsta NOx emissiooni 5% ja HC emissiooni 15%. Nii täpne, mootori töötingimusi arvestav sissepritse juhtimine toimub moodsate diiselmootorite juures arvuti (EDC) abil. EDC jaoks on üheks põhianduriks pihusti nõela liikumisandur. Pihustamise lõpp peab olema järsk, pihustite "tilkumise" tõttu silindritesse sattunud kütus jääb põlemata, suurendades heitgaasi saastavat toimet. 13 Mootor Tabel. Diiselmootori heitgaasi koostis Heitgaasi komponent Ühik Tühikäigul Täisvõimsusel NOx ppm 50-250 600-2500 HC ppmC1 50-500 150 CO ppm 100-450 350-2000 CO2 mahu% kuni 3,5 12-16
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosn
palju kütust). λ-andur saadab elektrilise signaali küttesegu koostise kohta mootori arvutile, mis teeb sellest vajaliku järelduse: kui segu oli lahja, siis antakse pihustile korraldus rikastada segu ja vastupidi. λ-anduri ehitus ja töötamine: 1 - λ-andur, 1a – tsirkooniumoksiidist ZrO2 tuub, 1b – õhuke (5µm) plaatinakate, 1c – plaatinakattega siseelektrood koos välisõhu juurdepääsuga, 1d – pistik, 1e – soojenduselement, 1f - õhu juurdepääs, 1g – heitgaas λ-anduri tööpõhimõte: Anduri normaalne töötemperatuur on 300°C. Tsirkooniumoksiidist tuubil on omadus juhtida läbi hapniku ioone. Kui tuubi ümbritseb rikkast küttesegust moodustunud heitgaas, milles on vähe vaba hapnikku, siis hakkavad tuubi sisemusest, kus on puhas õhk ja hapniku ioone palju, hapniku ioonid liikuma välispinna poole, kus hapniku ioone peaaegu polegi. Ioonide liikumine tekitab tuubi sise- ja välispinna vahel umbes 1voldilise pinge, mis antakse arvutile
Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75 korda väiksem kogus. Seega heitgaasides lämmastikoksiidide kahjulikkus võrrelduna CO-ga on tunduvalt suurem. Mootoris olev küttesegu, st. õhu ja kütuseauru segu põletamine toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul, kus tekib õhulämmastikust ja põlemata hapnikust muuhulgas ka NO, mis õhus heitgaasi hajumisel omakorda hapendub NO2- ks, mis on aga CO-ga võrreldes tunduvalt mürgisem. Lämmastikoksiidid on kahjulikud nii inimese hingamisteedele, kui ka taimestikule. 3 1. HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID 1.1. Lämmastikühendid (NOx) Gaasilised lämmastikoksiididon elusorganismidele ja taimestikule tugevalt mürgised ning neid tuleb vaieldavalt nimetada õhku saastavateks aineteks. Tänapäeval tohivad enamiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid