50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mets
Õppematerjali autor
Aastal 1945 auhinnati teda ka Nobeli preemiaga. Ta esitati esimest korda Nobeli preemia laureaadiks aastal 1933 ning ka järgnevail kaheksal aastal kuni lõpuks ta selle preemia sai. Selle preemia saamise üks põhjustest oli kindlasti Einsteini saadetud telegramm, kus ta mainis Pauli saavutusi ja palus ta esitada Nobeli preemia kandidaadiks. Nobeli preemia on saanud ka teised kuulsad füüsikud, näiteks A. Einstein, Stark, P. Curie, M. Curie ,A. Bohr, Heisenberg jpt. Aastal 1958 auhinnati Pauli Max Plancki medaliga, kuid õnnetuseks avastati tal samal aastal pankrease vähk. Selle tagajärjel ta surigi, 15.detsembril 1958. aastal. Joonis 1. Wolfgang Ernst Pauli 6 Huvitavaid fakte Wolfgang Pauli on öelnud: ,,Ma olen hakkama saanud millegi niisugusega, mida ükski füüsik kunagi ei tohiks teha ma olen ennustanud osakese, mida pole võimalik avastada." Teda kutsuti ka füüsika südametunnistuseks, seda just tema põhjalikkuse tõttu. Ta
Selle ajalugu on olnud üsnagi keerukas. Esimesed kvantteooriad olid mõneti algelised ning tehtud eksperimente ei suudetud omavahel kokku viia ja sobivusse saada. Kvantnähtustele andis esimest korda ühte seletuse Louis de Brogli, kelle teooria järgi on osakestel laineiseloom ning lainel osakesteiseloom. See jäi ka viimaseks teooraks, mis liigitati vanade kvantteooriate hulka, sest see ei võimaldanud täpseid ennustusi. Moodne kvantmehaanika sai alguse 1925. aastal, mil Planck, Heisenberg ning Jordan formuleerisid maatriksmehaanika. Mõni kuu hiljem pani Erwin Schrödinger kirja Schrödingeri võrrandi ning mõned aastad hiljem kinnitati, et mõlemad lähenemised on matemaatiliselt samaväärsed. Sellele järgnes Heisenbergi määramatuse printsiip. Sellest ajast peale on olnud pidev soov ühendada kvantmehaanikat üldrelatiivsusteooriaga. Peale tõenäosuse, et mingi teatud osake on teatud ajahetkel teatud kohas, on ka
( Kool) Richard Wagner Referaat Autor: Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Elulugu.............................................................................4 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.1813-1833..............................4 Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839...........................................................................5 Wagner Pariisis. 1839-1842......................................................6 Dirigendina Drestenis. 1842-1849................................................7 Pagulasaastad. 1849-1864.........................................................8 Taas kodumaal ja Sveitsis. 1864-1883...........................................9 Looming............................................................................10 Es
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna .......................................................................................................................... 3 Relatiivsusteooria lühilugu ............................................................................................ 4 Aja kuju ......................................................................................................................... 9 Universum pähklikoores .............................................................................................. 17 Tulevikku ennustamas ................................................................................................. 21 Mineviku kaitsel .......................................................................................................... 29 Meie tulevik. Kas Star Trek? ..........
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 12 Alalisvool.
UNIVISIOON Surmalähedased kogemused Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn September 2022 Leonardo da Vinci joonistus Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid